9. september 2014

Koos jõuab rohkem

ja seltsis on segasem. Kui ma järele mõtlema hakkan, siis nagu väga täpselt kindlasti ei tulegi meelde, mis me kõik nädalavahetusel ära tegime, siis esimese hooga ei tulnudki meelde, hunnik pisiasju, aga vajalikke pisiasju.
Esimese asjana võtsime Lepatriinuga käsile tiigitaguse lepavõsa, mõned isendid olid juba kahemeetrised. Kui algul nagu ei tundunudki seda väga palju olema, siis lõpuks kerkis lõkkeasemele ikka ligi meetrine kuhi. See on lõppematu võitlus nagu üheksapealise lohega, see igast küljest peale tungiv võsa ja igal pool ei saa ka niita ja trimmerdada. Üks toomingas oli kasvanud tiigikaldasse, kaks leppa ka, sealt ei saa isegi kände mingi nipiga kätte.
Kutsikas ja kass pidasid läheduses džunglisõda, mis lõppes muidugi kutsika järjekordse tiikikukkumisega. Selleks ajaks, kui me Lepatriinuga kohale jooksime (sulpsatus oli vägev), oli neiu küll juba omal jõul kaldale saanud, duši alla läks sellegipoolest ja ka peale seda ei meenutanud kohe kuidagi udupeent tõukoera.

Siis võtsime käsile müügiplatsi, tõstsime ja rohisime. Kahekesi sai kiiremini. Ruumi ei ole kevadeks ikkagi millegi muu kui hortensiate jaoks. Meil on raudselt Baltikumi parim valik kolmiklilli, aga halastamatu laorpgramm näitab, et müüdud on neid haruldusi alla kümne. Kõikide sortide peale kokku. Pea siis sihukeste imeloomadega ettevõtet käimas...samas mingi hirmus tavapärasega tegelemine ei paku ju oma vaimule midagi põnevat,
Pühapäeval sai jätkatud hortensiaalast mätta eemaldamisega. Minu jaoks kokku kaksteist ruutu on suur asi. Lepatriinu aitas läheduses rohida ja Lepatriinuisand möllas saega mahalangenud puude kallal ja tegi lõket. Kutsikas oli jälle muidugi abiks kord ühel, kord teisel.

Eile oli üllatavalt palju tegemist veebipoe asjadega, lisaks tuli pakid ka posti viia ja aeda ei jõudnudki. Täna ka mitte, hommikul käis korstnapühkija ja siis hakkas vihma sadama. Mis oli üsnagi teretulnud, väsinud peaga olin eile õhtul küll kastmisautomaatika sisse lülitanud, veekraan aga oli hajameelselt kinni jäänud, no on ikka aednik. Taimed on päästnud öine kaste.
Köök muutus natukeseks ajaks nõiaköögiks. Roosivesi oli valmis ja vajas ainult pudelitesse villimist, lavendlitinktuur endale ja kõrvaõli koertele peavad nüüd kaks nädalat laagerduma enne filtreerimist ja villimist. Minu "hoidised" siis sellised. Retsepte leiab googeldades rohkelt.
Juba üle aasta otsin mingit online-aiateraapia kursust, aga ei leia. Kursuseid on, aga kõik on seotud peamiselt puuetega inimeste rehabiliteerimisega, mis mind aga ei tõmba. Tahaks midagi tavalistele inimestele. Kes on meditsiinilises mõttes terved, aga kelle hing on katki. Nagu ikka veel mul eneselgi.

4 kommentaari:

  1. pole ime, et töö lausa lendab kui selline abivalmis koeralaps kaasa lööb :D aga see õli koerte kõrvadele, milleks ja millest, mulle tundub, et see on oluline teadmine

    VastaKustuta
  2. Koos läheb ikka kiiremini, eriti väga rutiinsed ja mitte mingit loomingulist lähenemist nõudvad tööd

    VastaKustuta
  3. Aga siin ehk ongi uus võimalus - keegi ei paku seda, mida sina vajaksid. Kui aga sina seda juba vajad, siis neid on teisigi. Mu hea sõber ütles mulle hiljuti, et sa õpetad ikka seda, mida sa ise õppima pead. Nii et äkki midagi sinu loovuse jaoks?

    Kännud tiigikaldas on võeh, eriti tüütu on toomingas ja ega see lepp ka parem pole.

    VastaKustuta
  4. Aiateraapia, kas seotud nt inimeste võimetega? Et kunstivõimelised joonistavad v maalivad, käsitööhuvilised kavandavad ja teostavad, musikaalid loovad ja mängivad jne. Ja et asi kestaks ikka hea mitu tundi. Või päeva. Mõnes aias neid asju teha on hoopis midagi muud kui kuskil kõledas avalikus asutuses, kus parimal juhul on hekiga muruplats.
    Kollektiivis on jõud, kontrollitud :)
    Kui sul on jumalast antud suvine päike, aed ja ravumtaimed, siis on rumalavõitu talveks neist mittekuimidagi varuda. Kõrvaõli tundub huvitav.
    Vähe aedu, vähe kliente... Et inimeste elujärg ometi paranema hakkaks ka mujal kui pealinna kylje all. Paraku, kui aiad ja majad vaesuse pärast maha jäetakse ja magalate barakkidesse koondutakse, siis see pole ju ometi elu inimese enda kehale ega hingele, vaid orjapidajale ja maksukogujale.
    Pikka sooja sygist lubavad.

    VastaKustuta