Lühidalt

Ma olen tegelikult kirjutamiseks liiga väsinud, aga mõnda asja lihtsalt peab jagama. Tulijad peenrast:

Selle kohta küsiks küll, kost sa lilleke seie said. Maruilus sellegipoolest.

Tulijad kaugelt maalt, ma pole elus nii lahedalt kujundatud pakketeipi näinud.

Rivistus. Küll olid õelad elukad, üks äigas läbi lainepapi ja kinda. Siiamaani lakun haavu.

Ärge palun mu käest enne järgmise nädala keskpaika midagi küsige, eriti mitte arveid. Neid ma teen selge ja puhanud peaga, mida mul lähipäevl kuskilt võtta pole.
Türi on pakitud, hunnik postimüügitellimusi tehtud ja täna lubasin endale isegi poolteist tundi rohimist.
Kõige räigem on see, et reede hommikul kella neljaks lubavad norrakad Türile nelja külmakraadi. Ainuke lahendus on taimed tihkelt telki ja järelkärule katte alla pakkida ja palvetada. Sest ega musta jääga varahommikul suvekummidega autorongiga sõitma hakata poleks parem mõte. Ega ei peaks vastu ka, see tähendaks tõusmist kell kolm öösel, kahte tundi sõitu, kogu kupatuse ülessättimist ja siis veel kümme tundi laata. Organism ei pea sellele matsule vastu, pole enam kahekümnene.
Ja kui perenaine on liiga väsinud, oskab Aalu oma kõrvatagust ka sirelioksa vastu sügada. Ehtne aiakass.