11. aprill 2014

Võrkiiriste hingeelust

Kui ma enne kirjutama hakkamist korra paarile netikirjutisele pilgu peale viskasin, jäi silma eelkõige kordamine, et võrkiiriste õitseaeg on lühike: Väga ei süvenenud, sest ilmselgelt oli tegemist soojemates maades asuvate aedadega, kuid meie tänavuses külmkapikevades, kui siin mere ääres temperatuur üle viie kraadi pole siiani tõusnud, õitsevad võrkiirised küll kaua ja nagu tuleb välja, saaks sordivalikuga seda aega veelgi pikendada. Vanad olijad aias, Harmony ja Katharine Hodgkin on õitsenud nüüdseks juba üle kolme nädala ja hakkavad vaikselt otsi kokku tõmbama. Katharinet on hiired ka usinalt laiali jaganud, aga kuigi nad neid sibulaid liigutavad, tundub, et nad ei söö neid.

Iris winogradowii avas õied kuskil nädal tagasi ja hakkab täit ilu alles kätte saama
Inglaste sügissibulatega ma eelmisel aastal jaemüügis ei tegutsenud, nende tarne tuleb nii hilja, et meil on siis juba keeruline midagi müüa. Kuna aga üks aiakujundusfirma tellis suurema portsu tulpe, lasin enda jaoks pakki panna mõningaid vähemalt minu jaoks uuemaid sorte võrkiiriseid. Meeldivaim üllatus on huvitava värvikombinatsiooniga Halkis.
Kuh-e-Abr on end küll nädalaga suuremaks venitanud, aga mitte nii suureks, et õigustada teistest sortidest kümme korda kõrgemat hinda
Iris reticulata var. bakeriana asemel olen ilmselt midagi muud saanud, sest nett näitab teistsuguseid pilte. Aga see, mille ma olen saanud, meeldib mulle.
Ülejäänud uuekesed,kes õitsevad, pole midagi ülierilist, täpp siin või seal nats teistmoodi



Natascha, White Caucasus ja Edward aga näitavad alles pungi ja nende pildid on laenatud tarnija kodulehelt

Häid ja halbu uudiseid on ka. Päeva parim uudis oli see, et hommikul hakkas Skypes vilkuma naabrimehe ikoon, kes küsis, ega mul turvast vaja pole. Loll küsimus, aednikul on ALATI turvast vaja, isegi siis, kui seda kuhugi panna pole. Meil õnneks ruumipuudust pole ja tunni aja pärast ilmus õuele turbalaadungiga 14,5 meetri pikkune kallurirekka, kuhjaga turvast täis. Nii armas, et seal sadamas laevade lossimisel niipalju turvast maha pudeneb, et seda saab pärast kopaga laadida. Müügitaimede jaoks ma seda ei kasuta, sest sealt võib üllatusi välja tulla, kellegi vanu sokke näiteks, aga oma aiale sobib küll. Teine hea uudis, et tänu müügiplatsi paigutusele
mahtus rekka esimese hoobiga ringi pöörama. Kas ka taimed ära mahuvad, selgub järgmisel nädalal, kui saabuvad uued külmakindlad suurelehise hortensia sordid ja nõiapuud.
Halb uudis on see, et meie punane traktoripõka keeldus õhtul enam käivitumast ja kuna Stokker keeldus juba viis aastat tagasi nii vana mudelit remonti võtmast, siis jääb loota ainult leiutajageeniusest teise naabrimehe peale. Ja kui tema ka enam särtsu sisse ei saa, pole midagi parata. See tollal odavaim võimalik põka on oma hinna tosina aasta jooksul sajakordselt tagasi teeninud, ehitanud valmis kogu maja kapitaalremondi ja aia ja on väärika vanaduspuhkuse ammu välja teeninud. Ehk kui muud üle ei jää, tuleb käru panna teise traktori taha, õnneks pole ka sellel praegu niidukit all.

10 kommentaari:

  1. See Halkis meeldib mulle ka. Aga kas natasha on see viimane pilt? Ma ostin ju Sinult eelmine aasta õitsevana natashat ja minu arust oli ta teistugune helesinine, kui katharine, aga nüüd ma ei leia kuskilt teda ja on üks punt täpselt katharinesid, mida ma selles kasvukohas ei mäleta nagu (aga võisin kuskilt kelleltki ka lihtsalt lisa saada). Oeh.
    Loodan, et traktor ikka hääle sisse saab!

    VastaKustuta
  2. Väga armsad õied! Oh kuidas ma tahaks seda Vinogradovi iludust oma siniste kõrvale....

    VastaKustuta
  3. Ahah, White Caucasus, vat seda on mul vaja :)

    VastaKustuta
  4. Kui mujalt on traktor terve, v.a. käivitusekohast, siis tasub ikka korda teha... Pikka iga ja muud paremat Sinu headele naabritele!
    Väga ilus võrkiiriste galerii. Minu tundmatud sinised ei ole veel välja ilmunud, aga eks lähen sygisel uuele katsele :) Meil ei ole nad eriti levinud, aga tundub endagi aeda hankimiseks piisavalt mitmekesine ja paljutõotav perekond olevat.

    VastaKustuta
  5. Imetlen!
    Ja tunnen siirast kahetsust, et minul sellist püsivust ei ole...

    VastaKustuta
  6. Väga ilusad võrkiirised, loodan, et Sul neid ka sügisel müüa on, mul oleks hädasti paari sorti vaja.
    Pisikesele punasele aga veel pikka iga. Vanad on vist alati kobedamad ja visamad kui verinoored :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Arvan, et toon neid ainult tellimise peale, sest nagu öeldud, tuleb inglaste sügisene sibul väga hilja, oktoobri alguses ja niisama igaks juhuks seda sisse osta pole mul mõtet. Eks panen sordinimekirja üles, kui see millalgi suvel laekub.
      Pisikese punase põka aga pani võlurist naabrimees käima ;D

      Kustuta
  7. Noh, mina olen vist ainuke, kelle aias võrkiirised ei taha kasvada - peale surematu Katherine. Ei ole isegi saanud kindlalt uurida, kas neid söövad ka needsamad kärbsed, kes nartsissid nahka panevad või on muu probleem. Ilusad ja huvitavaid sorte sul.

    VastaKustuta
  8. Katherine on ka meil kõige vintskem, kuid kahtlustan, et kuna teised on veidi teisemate kohtade peal, siis on Katherinel lihtsalt soodsaim kasvukoht ja sellepärast ta nii võimas ongi. White Caucasust märkasin minagi.:) (seda on võimatu mitte märgata!:)

    VastaKustuta
  9. Katherine on ka meil kõige vintskem, kuid kahtlustan, et kuna teised on veidi teisemate kohtade peal, siis on Katherinel lihtsalt soodsaim kasvukoht ja sellepärast ta nii võimas ongi. White Caucasust märkasin minagi.:) (seda on võimatu mitte märgata!:)

    VastaKustuta