Uustulnukad: hortensiad ja nõiapuud

Varased hommikud on meeldivad, sest maja on vaikne, isegi koerad põõnavad ja saab rahulikult kirjutamisega tegeleda. Seekord siis tahan oma vaimustust uutest tulijatest jagada, sest ei FB-sse ega veeebipoodi pikem jutt ei mahu. Kes seda nüüd kommertspostituseks loeb, ega sel on kah ilmselt õigus, aga lugemskohustust ei ole ju kellelgi :D
Kõigepealt siis hortensiad. Kaks meile juba tuntud ja katsetatud seeriat, lihtõieline Forever@Ever ja täidisõieline You&Me. Forever&Ever tänavune uustulnukas on suhteliselt veidrat, aga erilist värvi õiega Fantasia

millele maikuus lisandub veel Forever@Ever White Out, mida  müüakse ka Peace nime all, euroopas miskipärast teine nimi. Müügiplatsil valitseb hetkel kriitiline ruumipuudus, kõik korraga sisse ei mahu ja ega laienemisruumi hetkel ka suurt pole, kastmine saab probleemiks.

Forever@Ever Euroopa valikust läheb miskipärast välja Peppermint, mida mul laos on veel kümmekond taime ja juurde seda enam ei saa.

You&Me uustulnukad: Romance, roosamatest roosaim täidisõieline romanss

Love, sordiaretaja arvates on armastus roosa- ja kollasekirju :), aga minu arvates tõeliselt nunnu õis.

Eriseeriatesse mitte kuuluva Zorro ostsin sisse seetõttu, et on oma aias olemas ja kõik, kes seda põõsast eelmisel aastal õitsemas nägid, tahtsid ta välja kaevata ja ära osta. Sain enda Zorro küllalt pisikese kõrrekesena, pole võrreldavgi selle kvaliteediga, mis praegu müügiplatsil on, kuid isegi see pisike suutis end juba esimesel aastal kuskil 1,2 meetri kõrguseks kasvatada ja inimpea suurused õied tekitada. Kui ta veel täiskasvanuks saab...Zorro on kasvukujult vähemalt seni pigem püstjas kui kerajas ja õied on niinimetatud pitsipead (lacehead), mitte ümarpead (mophead), nagu eelmistel sortidel. On sees nii sinise- kui roosaõielisena, sinise pilt pärineb tootjalt, roosa on pildistatud oma aias möödunud aasta augusti alguses avanemas.

Kõige sagedasem küsimus on, et kuidas ikkagi hoida siniseõieliste värvi, sest tee, mida tahad, aluselises mullas nad lähevad kõik roosaks. Mulla happelisus ongi see võlusõna, pH peab jääma 5,2-5,5 vahele ja ka kastmisvee pH ei tohi olla kõrgem (meil koduaias on näiteks 8,0, nii et sinised õied vist jäävadki unistuseks). Kogenud kasvatajad soovitavad siniseid kasvatada suurtes konteinerites, nii on happesuse taset lihtsam kontrollida ja lisada üks supilusikatäis alumiiniumsulfaati viie liitri vee kohta igal kasmiskorral. Kas seda alumiiniumsulfaati meil ka kuskil müügil on, pole ma kahjuks jõudnud veel uurida, ei jõua hästi toidupoodigi. Aga tagasi uute sortide juurde.
Beautensia® seeria on nii uus, et seda pole Põhjamaades keegi katsetanud. Eelmisel aastal suhtlesin litsentsiomaniku ja sortide aretajaga, tema arvas, et võiks proovida. Paraku jäi see möödunud suve traagiliste sündmuste tõttu pooleli ja nüüd siis võtsin väikese koguse ühte taime sisse. Beautensia® Papillon, kindlasti tasub vähemalt mere ääres proovida ja ei muuda värvi.

Kirjud õied tunduvad olevat hortensiaaretuses praegu suurmood, mida kreisim väljanägemine, seda uhkem. Bicolor on minu meelest puhkedes lausa kolmevärviline ja kui roheka asemele musta saaks, oleks lausa lipuvärvides. .

Lisaks hortensiatele sai toodud pisut ka nõiapuid, mille pisiku pistis mulle kunagi pähe muidugi Muhedik ja mida seni Eestist ise üsna tagajärjetult otsinud olen. Paar sorditud vitsakest olen siiski saanud ja kui neist esimene möödunud aasta 3.novembril õitsema hakkas, niutsusin vaimustusest, pilt tehtud koduaias 3.11.2013.

 Muidugi tahtsin sorte juurde saada ja kui jae ei saa, tuleb osta hulgi ja nüüd saab olema kolm talvist õitsejat juures, istikud on ligi meeter kõrged ja peaksid ehk sel talvel ka õisi näitama.
´Diane´

´Aphrodite´

´Arnold Promise´

Küllap ongi nõiapuud meil nii vähe levinud põhjusel, et suvel ei näe see põõsas kuidagi eriline välja. Aga talvine ilu ajal, kui kõik muu magab ja kõduneb, on küll imeline.
Nüüd aga soojendab idapoolsetest akendest sisse tulvav päike juba pikemat aega selga ja ilmselt hakkab kohe ka ekraanile paistma. Aedlemise aeg on käes, sest pühad otsustasin pühendada oma aiale ja juba eile rohisin suure mõnuga (muuseas, see polnudki väga ammu, kui ma väitsin end rohimist vihkavat, nüüd ei jõudnud seda hetke ära oodata, kui võililli juurima saaks :) )