Kadunud nädal

Viimane nädal on jälle kadunud nagu kuskile mutiauku, viuhh ja valmis. Teisipäeval tegin ära oma kontoripäeva ja kolmapäeva hommikust alates hakkasin aiandusmessi jaoks asju pakkima. Hull süstemaatik nagu ma olen, oli kõik peas juba ammu valmis mõeldud, nüüd ootas ees tegelikkuses testimine. Närvid olid ka püsti nagu hurdakoeral enne jahti, samal päeval venna operatsioon, järgmisel enda onkoloogiline kontroll, laenuks saadud naabrimehe järelkäru, millega ma tegelikult poleks sõita tohtinud, sest autorongi registrimass ületas 30 kiloga selle piiri, mis mu lubadel kirjas, ühesõnaga pablamist piisavalt.
Õnneks sujus kõik enam-vähem. Venna operatsioon läks hästi ja ta pidi täna juba koju saama. Eesti Näituste turvamehed aitasid järelhaagise sisse lükata. Ainuke, millega ma üldse arvestanud ei olnud, oli, et iga eksponendi kauba mahalaadimiseks oli ette nähtud mingi üürike aeg ja ma olin üksi mis üksi. Hakkama ma siiski sain, kuigi boks oli segamini nagu körtpärtlisärk ja endal voolas higi igast poorist ja meik mööda nägu alla. Sellisena rabasin siis takso ja sõitsin linna, sest Ida-Tallinna Keskhaigla ümbruses on suurem tõenäosus leida kulda kui parkimiskohta. Vähemalt sain hea uudise, uuesti kontrolli ei pea minema varem kui aasta pärast, esimest korda peale viimast 2009.aastal toimunud lõikust nii pikk armuaeg.
Peale arstilkäiku kohtasin juhuslikult Sõõrikukohvikus lõunat süües Füüsikut, sain temagagi häid uudiseid jagada.
Mess oli iseenesest huvitav, aga aianduse osas suhteliselt mõttetu. Reklaami ei olnud, taimemüüjaid oli vaid viis, mõni ime siis, et rahvas tuli vaatama Interjöörimessi mööblinäitust, mitte taimi ostma. Sellegipoolest oleksin käibega rahul olnud, kui kulud oleksid olnud samad, mis näiteks Luige laadal, paraku olid kuus korda kõrgemad. Esmaspäeval numbreid kokku lüües jäin küll pisikese summaga tulupoolele, aga vähemalt minu silmis oli see summa liiga väike, et selle nimel kaheksakümmend tundi tööd rabada. Vähemalt sai ära proovitud. Sellised me välja nägime, viimasel päeval tuli lõpuks meelde ka pilti teha.

Eile plaanisin küll teha puhkepäeva, ei tohi end nii ära kurnata, aga päike paistis ja nii mõnusalt soe oli, et ikka tabasin end ringi loivamas. Tegin ära laadakauba inventuuri ja paberid, arvuti terrassil. Siis läksin mõnuga varjupeenrasse rohima. Isegi mina hakkan saama aru rohimise teraapilise toimest, kui Sa oled olnud ikka kolm-neli pikka päeva mingi kisa, möla ja rahvamassi sees. siis linnulaulu saatel peenrast orasheinatuttide ja võililleporgandite väljatõmbamine oli ülimalt mõnus.
Siis prantsatas uksest sisse kuldkingade kast, mis tänu eelmise nädalavahetuse pühadele oli natuke kauaks teele jäänud ja taimed vajasid natuke poputamist, sättimist, kastmist. Enamik Euroopa kuldkingi tuleb samalt müüjalt ja kui asju ajada ausalt, saab kaasa ka sellised uhked pakendid :). Luigel vaatame, kuidas toimib, sest nagu ma FB-s ka juba maha ütlesin, mina taimi odava hinna nimel tükkideks lõhkuma ei hakka.

Pääsu ei olnud ka müügiplatsi kastmisest, aja kokkuhoiu huvides seekord sprinkleriga, kuigi ausalt öeldes on see sprinkleriga kastmine vee raiskamine, sirelihekk tilgub, maa lirtsub, aga osa potte jääb ikka kuivale. Täna hommikul oli õhus vihma lõhna, sillutisel ka mõned veetäpid, hiljem sadas küll muru ja käiguteed märjaks, aga kahjuks on lähipäevade vihmalubadus norrakate lehelt kadunud, selle asemel lubatakse hoopis öökülma, seega jäävad potid veel kasvuhoonesse.
Naabrimees  viis õhtul minema oma käru ja tõi kodus ülejäänud haagiserehvid soodsa hinnaga, tühjaksvajuvate rehvide tõttu ma oma järelhaagisega sõita ei julgenudki. Lisaks naabrinaiselt purgiga sooja suppi, oh kui hea oli, kõht oligi väga tühi. Loivamise päevaks aga paistab kujunevat hoopis tänane, muru on märg ja väljas nii külm, et pildistamas käies kohmetusid näpud.

 Ühe naadiringi ma enda meelest kevadpühade ajal juba tegin, aga juba on uus supimaterjal kümnesentimeetrine. Peaks õhtul nalja pärast naminami portaalist leitud retsepti ära proovima. Nüüd aga Keilasse massaaži ja pakke postitama, toidupood vajaks ka külastamist. Tagasi tulles aga ehk istutaks natuke, ootel on roosid ja pojengid, Edrom jääb veel nädalakeseks kasvuhoonesse.