Jõud otsas

Lisaks muudele kaotustele tapab kodanik põud nii mu aia kui aiafirma. Viimati sadas meil 14.juunil, kui lahkus mu koer. Peale seda mõned üksikud tilgad. Müügiplatsi peaks kastma kaks korda päevas, aga ma suudan seda ainult korra teha, rohkemaks pole lihtsalt aega.  Kaotan tänu sellele ilmselt küllalt palju taimi, aga mida ei suuda, seda ei suuda. Lisaks on meil mingi kohutav tuul kogu aeg, mis kuivatab kõik paari tunniga.
Aega ei saagi olla, kui aeg veedetakse kahjude kindlaksmääramisel, politseiga suhtlemisel ja tont teab millega veel.Tänane päev näiteks Jõhvi vahet sõites, tänan oma kallist vennast, kes 2/3 teekonnast enda juhtida võttis. Mina oleks peale kolmetunnist tunnistuste andmist ilmselt kuskil kraavis lõpetanud, isegi Kohilast koju sõites oli silme ees hall.
Kaubikutäiest kaubast sain tagasi 40 pojengi ja kolm siberi iirist. Kadunud kõik hortensiad, ängelheinad, roosid, ühesõnaga kõik, millel õietutsakas küljes oli. Õnneks ei mahtunud kogu olemasolev kaup kaubikusse, enamik on ikka kodus. Ja pojengid on üpris põuakindlad. Januste hortensiatega on hullem lugu.
Aiast ma ei taha üldse midagi rääkida. Niinimetatud murust on järel teelehed ja võililled, kõik muu on pruuniks kuivanud ja krõbiseb. Neil õhtutel, kui vähegi suutnud olen, olen kõige hullematele kannatajatele ämbriga vett kallanud, sest see aitab paremini ja kauemaks, kui vihmuti peale panemine pooleks tunniks.
Roosid peavad imeliselt hästi vastu ja õitsevad nagu hullud. Ilmselt said sügavad juured märjal sügisel ja talvel mingi varu. 
Kanad ja küülikud õnnestus õnneks heade naabrite abiga laiali jagada.
Õnneks ma vähemalt magan, sest olen nii väsinud.
Söömisega on vähe sandimad lood, riideid, mis seljas ei lotenda, on juba kapist väga raske leida ja pükse, mis üle puusade maha ei kuku, täiesti võimatu.
Aga...aed parandab kõik haavad ja vahel olen tabanud end mõtlemast, et võimatu on kogu selle ilu keskel olla kogu aeg õnnetu.
Kaks karvast kasukat aitavad ka.

Kümned sõbrad.
Kui minus viimasel ajal midagi kinnistunud on, siis see, et aiateraapia on see, mida ma õppida tahan ja teistele edasi anda.  Sesr aed tõepoolest ravib nii hinge kui ihu.
Elu jätkub, ükskõik kuidas, aga jätkub.