28. september 2012

Septembriraju

Kui ma eile kella veerand kuue paiku koju sõitma hakkasin, ei ennustanud saabuvat tormi veel miski, ainult uduõrna seenevihma tibutas esiklaasile. Parasjagu, et kodus tuppa jääda ja end paberimajandusest läbi murda, õnnestus järjele saada. Premeerisin end Kättemaksukontori vaatamisega ja telesaate ajal tundus äkki, et igal pool kohiseb. Tavaliselt meil esimesele korrusele väga sadu kuulda ei ole, kuid seekord oli tunne, et terve maja on kose alla jäänud, igal pool pahises vett alla. Enne kümmet hakkasid ka välgud sähvima ja kui kusagil veerand üheteistkümne ajal teise korruse vannitoas hambaid pesin, müristas paar korda niimoodi, et maja sõna otseses mõttes värises ja aknaklaasid klirisesid. Isegi kaukaaslasemaadam, kes eriti äikest ei pelga, ronis teisele korrusele ja kaapas käpaga mu magamistoa ust. Et tead, seltsis nagu segasem või sedasi. Põmmimine aga läks ruttu mööda ja selle kõrval pisiasi, et magamistoa põrand lainetas akende vahelt sisse peksnud veest, oli tõeliselt tühine.
Hommikul kella poole üheksa paiku üritasin natuke õues ringi vaadata. Oli parasjagu nii soe, et paksus hommikumantlis kannatas koos koera ja kassiga ringi jalutada ja tõtt-öelda nägin sel nädalal oma aeda esmakordselt. Valgus polnud pildistamiseks just parim, aga siiski sai hommikumeeleolu jäädvustatud. Puishortensia Annabelle on torm  maadligi kloppinud

See-eest septembrikuu superstaari, õitsvat sahhalini konnatatart pole raju isegi mitte sakutanud, tõsi, jäi ka maja tuulealusele poolele.

Sügislilled on tõeliselt pikaealised tegelased. See rõõmus värvilaik pärineb kunagisest mugulast, mille istutas mu ema aastakümneid tagasi.

Aedhortensia Vanilla Fraise on muutunud punaseõieliseks

Metsviinapuu ja forsüütialehed võtavad sügisvärve


 Roosid veel alla ei anna:
Raadiouudistes pani muigama teade, et trollid ei saanud Tallinnas Endla viadukti alt läbi ujuda, just selline sõnastus. Kuigi olukord on pigem kurb. Juba enne viimast padukat vajus naabritele kruusa toonud kallur meie ainukesest sissesõiduteest läbi. Kui asi samas vaimus jätkub, peab hakkama kasutatud hõljukite pakkumisi vaatama, muuga enam koju ei saa...

6 kommentaari:

  1. Sügisvärvid on nii erilised! Nagu mingi tulnuka-aed, eks ole? Mõni taim on niiiii suureks läinud, pikali kukkunud ja värve muutnud, pole nagu üldse see ja seal, mis tegelikult olema peaks.

    Kuule, tahtsin nõu küsida. Ma panin suvel ühe roosioksakese maasse ja ülla-ülla, ta on juured alla võtnud. Olen kuulnud, et sellised ei pruugi talve üle elada. Äkki peaks tuppa potitamisele tooma? Mis Sa arvad?

    PS.: nägin Sind telkust. Täitsa kena inimene! :)

    VastaKustuta
  2. Seekord elame me kõik ikka Eestis:) Meil sama lugu, padusadu, tormituul ja paaritunnine äike. Ja ka kellaajad on ühised:)

    Ilus inime jah!

    VastaKustuta
  3. Sama siin ja ilusa inimese kohta jutt ka hea :)

    VastaKustuta
  4. Kuule, ilus inimene, kas trillumid on tulnud? Mina kahjuks ei näinud Sind telekast.Millal ia kus?

    VastaKustuta
  5. Isegi mina, kes ma praktiliselt peale salvestatud seriaalide muud vaadata ei jõua, suutsin sellele Ringvaatele pihta saada...:D

    Kas sügislill peab ka murus vastu, nagu krookus?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sügislilled võiks ikka kuhugi põõsa kõrvale istutada arvestades sügislille võimsat lehestikku kevadel.

      Kustuta