Paunvere väljanäitusest ei teadnud ma enne üldiselt midagi ja nüüd pean tunnistama, et seal oleksin tahtnud olla pigem külastaja, kui müügileti taga...kuigi meid oli seekord palju ja sai ka liikuma, jäi suurem osa laadast siiski nägemata-vaatamata, kultuuriprogrammist ei tea midagi, aga selge oli see, et tegemist oli suure ja hästikorraldatud üritusega. Türi järel vist parim laat, kus käinud olen. Ka müügi poolest.
Taimedega suutsin seekord mõistlik olla, vaid kaks siilikübarat Evening Glow ja Green Jewel. Ning oma suureks rõõmuks sain lätlaste käest ka kolm vanaaegset krüsanteemi, mida olen lausa taga otsinud. Sordinimedeta küll, aga see mind ei huvita. Ise ostsin tumelilla ja oranži ning pärast sain tänutäheks GPS-i häälestamise eest veel kolmanda, kollase kingiks.
Küll aga sõitis furgooni tagaotsas kaasa hoopis teistmoodi saak, kelle kantseldamine jääb loodetavasti M ülesandeks. Vähemalt nii ta pühalikult lubas.
Saage tuttavaks, kukepoiss Petka:
Küülikulapsed Köster, Aliide, Adeele ja Matilda (no me tulime ju Paunverest, eks :):
Ühesõnaga maapoiss M on saanud lõpuks oma tahtmise, meil on kanad, kukk ja küülikud. Eks näeme, kuidas ta nendega hakkama saab :D.
Täna lubas ilmateate järgi päev läbi paduvihma ja kindel plaan oli teha korda paberimajandus ja kui aega jääb, hakata kappe koristama...õnneks või õnnetuseks jäi vihm keskpäeva paiku järele ja siis ma enam muidugi toas ei püsinud, maha said kõik nartsissid ja tulbid, merenderad ja võrkiirised. Istutamata jäid ka krookused, sillad ja eilne saak, sest uuesti hakkas kallama kella poole seitsme paiku. Ühesõnaga istutamine lõpetamata, paberid endiselt korrast ära ja kappide poole isegi ei vaadanud mitte...aga lubatakse pikka ja ilusat sügist ja ehk jõuab ikka millalgi järjele.
Üks loomalaps, kes meil juba üle kahe nädala kohanenud on, tunneb end juba aga kõikjal koduselt ega karda suuri penisid mitte sendi eestki: Nimeks sai punane elukas Notsu, sest tal on loll komme söögi ajal kõigi nelja jalaga toidukaussi ronida. Lisaks on ta Nodsu kassi poeg ja Lillekasvataja kassi pojapoeg. Nii et tõeline aalujakass. Eelmisel nädalal sai neli kuud vanaks.
Vana punane kiisu aga andis eelmisel nädalal vähile alla ja läks kassidemaale. Olgu tal seal palju hiiri ja mitte ühtegi valu...
Oi, kui marudad tegelased! Ei tea, kas nad omavahel ka sõbraks saavad?
VastaKustutaMeie kaukaaslaseproua lapsendas küülikud. Kolli ja kass nende juurde minna ei tohi :)
KustutaNüüd on teile veel lambaid heinamaad niitma vaja:)
VastaKustutaHea kuulda, et hooaja lõpp hästi läks ja tühja neist kappidest kui veel saab aias toimetada. paberimajandus on muidugi tõsine lugu, aga küll ka sellega saab korda.
Punasest on ikka kahju, aga ehk on tal tõesti nüüd parem.
Muruniidukite osas on mõtteid, aga sel aastal polnud aega ettevalmistusi teha, neid juba ajutiselt kuuris pappkastis ei hoia :D
KustutaAi, no kahju kuulda, et vanast sõbrast ilma jäid. Mis teha, elu selline. Aga ta jõudis oma kassielu jooksul Sulle palju head anda ja see teebki selle olemise väärtuslikuks.
VastaKustutaVahva kuulda, et minu kassi pojapoeg kohe :)))))))))) Väga rõõm! Kas ma tohin selle pildi kopida?
Elu on selline jah, see kiisu kulutas oma üheksa elu ära. Pilti võid muidugi endale kopida.
KustutaSee kukepoiss on väga uhke tegelane!
VastaKustutaJa küülikud ka veel! Omal ajal, kui meil ka loomad olid, siis mina linnaplikana nende tegelastega kohe üldse hakkama ei saanud.
Aga Muhedikul on õigus - paar lammast kuluks ikka ka ära - eriti siis, kui nende aedik teha kuskile kaugemasse aianurka (või nurga taha), kus traktoriga niitmine võimatu on, aga samas kõrge rohi silma riivab. Meil oleks mõlemasse parki lambaid vaja - puud on juba nii suured, et traktoriga niitmise ala kipub järjest väiksemaks jääma.
Ja tead, need karvased veised, keda võib õues pidada, on ka ägedad:)
VastaKustuta... ja kindlasti üks pisike poni...
VastaKustutaOi, Thela, Sa oled vahva oma tegemistes!
Petka pilk on väga terane. Eks varsti siis võib uusi tibukesi loota. Aga jänksidel nimed ja puha - kas need on ka lemmikloomadeks või terendab jänesepraad silme ees?
VastaKustutaNeed jänksid jäävad lemmikloomadeks (kuigi ikka kuuri, mitte tuppa, ma ei jõua niipalju juhtmeid osta ja paigaldada, kui need tegelased on võimelised kiirelt pintslisse pistma). Nende tulevastest poegadest pidi väidetavalt praadi saama, aga mul on sellest suhtes kahtlusi...kanadest pidi ka sügisel suppi saama, selle asemel osteti neile kukk ja soojustatakse kuuti :D
VastaKustutaOhh, ma viimatisel külaskäigul täitsa unustasin ära, et tahtsin kanapidamisekogemusi kuulda. A elage talv ka üle, siis teen ülekuulamise. Iseenesest oleks ju tore, kui paneks kuudi talveks kasvukasse ja kevadeks on maa väetatud, munad pealekauba. Aga ma ikkagi nii linnalaps, et vist ei tule sest linnu-loomapidamisest midagi välja.
VastaKustutaJulge pealehakkamine on pool võitu! Kui ikka kihk sees, siis haara härjal sarvist ja proovi ära! :) Lastel ka põnevust kui palju...
KustutaLahkunud kiisule kauneid värve vikerkaare taha... kurb... aga nii see eluring käib jah. Tal oli Sinu juures väga ilus elu täis armastust, soojust ja vabadust.
VastaKustutaNeed jänksid on nii uti-pluti nussakad :)! Ja nüüd on siis varajane äratuskell omast käest, Petka laseb häälepaelad vist üsna varakult valla? Ikka jube lahe, kui saab niimodi tegelasi oma ellu muretseda, eriti põnev on siis, kui need muruniidukid saavad olema. Väga lahe!
:)
VastaKustutaTore, et mina Palamusele ei läinud :) Peenemat peret hankima :)
VastaKustutaVäga lahe ja eriti kaukaaslase proua lapsendamise valik :)
kassipoeg Notsu on äärmiselt nummi.
keegi võiks minusugustele hakata kassilõhna pudelisse ajama, ehk tõmbavad mu hiired rotid selle peale uttu.
kass notsu, hih :)
VastaKustutaaga see kanandus teeb mind juba mitu aastat mõtlikuks.... kui nüüd tegemata asjade nimekirja pikendada, siis lisaks rooside- ja aiavaatamisele ning kasvuhooneluugiuuringutele tuleks ka kanakuudikursustele tulla.... ükskord :).
Oh mis lahe loomaaed!
VastaKustuta