Ometi jääb hingele kripeldama, et kuhu siis suvi jäi...Pärast kahepäevast tõvevoodis vedelemist mingi vastiku viirusega ajasin end täna jalgele ja tegin aias tiiru. Et nagu peaks teraapiliselt mõjuma. Ei mõjunud. Selle aasta kroonilises ajapuuduses ja sama kroonilises vihmasajus on paljud asjad ripakile jäänud ja mõjuvad pigem etteheitvalt, kui teraapiliselt. Kord ajapuuduse, kord paduvihma tõttu pritsimata jäänud roosipeenrad näevad nii jubedad välja, et sinnapoole ei taha mitte vaadatagi, igasugused roosted, millele see vihmane suvi väga sobis, on seal tõelise hävitustöö korraldanud. Kõik sel suvel teha planeeritud projektid on täpselt samas staadiumis kui kevadel, s.t. tegemata. Muru on niitmata, sest vettinud pinnas ei kanna välja isegi väikest niidukit, suurest traktorist rääkimata. Igal pool on mudane ja tattlibe nagu tavaliselt novembri lõpus. Ja kui seejuures on endal veel tervis käest ja energiat pole niigi palju, et mahakukkunud labidas üles tõsta ja kord üle õue kõndimine võtab täiesti hingetuks, tulebki must masendus peale...
Aga ehk läheb millalgi paremaks ja tuleb ka tegutsemisisu tagasi. Sai vähemalt auru välja lastud...
Meil on täna väga ilus ilm, sain aias kohe üksjagu tehtud ja sügismasendus veel löögile ei pääsenud, kuigi tahtis juba tulla küll ;)
VastaKustutaHaigus läheb mööda (mul oli ka hiljuti üks viirus kallal) ja küllap tuleb veel kuiva ka. Või kui sel aastal ei tule, siis ehk järgmisel :D Aga päikest saab kusagilt mujalt nädalakese enda jaoks ikka hankida, aed katsugu ise hakkama saada (ja saab ka).
Ohh, no kosu ikka enne veitsa kui õue labidaid sikutama lähed! Aga tõde ta on, meil ka palju töid jäi tänu vihmadele kuidagi ripakile. Niitmine eelkõige.Praegu oleks jälle hädasti vaja aga märja heinaga on see masina lõhkumine.
VastaKustutaTuleta meelde oma motot: hobi ei tohi muutuda sunnitööks! Ma neid Sinu sõnu tuletan ikka vahetevahel meelde, eriti kui uusi peenralaiendusi plaanin.
Ega sellel sügisel vist on palju sellist tegevust nagu taimede maani maha lõikamist igasuguste rooste ja jahukastete pärast. Sellepärast pole vaja masendada.
Kui jalg ei jaksa enam yle 6ue astuda, siis karjub keha t6sisema puhkuse v ravi j2rgi. Liiga v2sinud inimesele kargavad viirused kallale imekergesti.
VastaKustutaSa oled sel aastal teinud ja alustanud isegi palju - ka leivateenimiseks tehtu tuleb arvesse v6tta! Ega inimese p2ev kummist ole!
Suvi oli vastik, peab ytlema. Aga 6nneks on (v2hemalt minu aia) roosid visad tegelased. Sel sygisel tuleb aia koristamisel olla eriti hoolikas, siis ehk viletsa suve j2rel p6dejad peavad paremini vastu.
Praegu on veel veidi seda ilusat kuldset sygiseaega j22nud. Kui aga j6uab must november, siis jagan Su meeleolusid t2iega.
Meil on üle hulga aja olnud 2 imelist päeva ja minu arust pole vähemalt puud olnud ühelgi aastal nii ilusate ja tervete juurdekasvudega kui tänavu.
VastaKustutaKui midagi kavandatust on jäänud tegemata või pole lastud teha, on sel ka veel mingi muu põhjus, kas on vaja olnud endal seda töörügamiseks mõeldud aega või pole lahendused olnud veel päriselt valmis. Ja ühe aastaga ei jõua niikuinii kõike, sest inimese fantaasial ja soovidel pole ju piire. On nagu on ja ongi kõik väga hästi. Ise tead ju seda samamoodi:)
Muide, lappasin oma märkmeid ja avastasin, et 2009 aasta suvi oli meil hoopis vihmasem kui tänavune, saime igal suvekuul 3 kuunormi vihma, aga inimese mälu on hiiglalühike. Vahepealsed põua-aastad lasksid sel ununeda. Temperatuurid, eriti öised, olid siis küll kõrgemad, aga taimedel ega saagil pole meil küll häda midagi, pigem vastupidi. Käi seal päikese all ära, näed kõike hoopis teisiti.
Ilusad viljad ja humal! Mulle meeldib tema lõhn. Mul veel ei kasva, Tartus ei tahtnud, nüüd ehk võiks proovida ja koduskodu aiast tuua.
VastaKustutaPõdemine vastik, aga sul saab ehk hullem juba mööda. Päev on töölkäija jaoks vastikult lühike, valguse mõttes. Läheb hullemaks. Sul on seal ju need mõnusad tegelased, nurrumasin ja puha.
Hääd paranemist!
TEEN Sulle suure pai! ja soovin kiiret kosumist!
VastaKustutaVahel lihtsalt ei lähe asjad nii nagu me soovime, kuid egas me alla ei anna sellest. Tuleb uus ja loodetavasti parem suvi, kus on parasjagu sooja, päikest ja vihmapaid meid ja meie taimi kosutamas.
Ka minul on nendest vihmastest ilmadest "rohkem kui küllalt".Ei ole sügisenautia,aga sügise kui paratamatusega tuleb leppida ja kasvõi mõnd üksikust päikesepaistelist päeva nautida.
VastaKustutaKaugel see kevadki enam on!!!
Head paranemist.
Pai.
VastaKustutaMinu poolt ka, nii Sulle kui tulevasele ülbele punasele kõutsikesele. Põle see veel mingi masendus, väsimuse mõõdu vast annab välja. Mulgi õnnestus nädal tagasi omale kusagilt pisilased kaasa haarata, nii sant oli olla, et sai kogunisti külastatud apteeki, kus tark tädi mulle sudafedi siirupi müüs. See tegi lõõrid lahti nii ninas kui kopsutorukestes.
VastaKustutaJa telkust nägin Sind ka ja pean siinkohal on põhjust tsiteerida üht oma umbes seitsmenda klassi klassivenda, kes ütles, et on kaunis fotokeemiline nägu:)
Hüva toibumist!
Kõik läheb mööda...
VastaKustutaKa sügismasendus. Sest oktoober võimaldab veel palju õuetöid ära teha nii, et rahuga talvele vastu minna. Ja kui ei jõua (mul on ka nii olnud:), siis katab lumi varsti kõik silma alt ära ja kevadel on niikuinii restart igas mõttes. Muruga ei juhtu tõesti midagi. Me ka eelmine sügis enam ei niitnud, kevadel sai kuluhein ära riisutud ja õu oli jälle ok. Hea vahend ligihiiliva kaamose vastu on suure tassi sisse segada 1 spl riivitud ingverit, 2 viilu sidrunit, maitse järgi mett ja kuum vesi peale. Jook peab olema mõnus kreftine. Ja sinna kõrvale üks tõeliselt hea raamat...ma võin isegi soovitada, näiteks "Kübaratäis taevast" või "Võluv võrdsus", Terry Pratchett. Neisse on nii palju huumorisegust võlu peidetud, et lugeja saab pooltahtmatagi osa ja taevad ei tundugi enam nii madalal olevat.