28. september 2011

Pojengidest, täiesti valel aastaajal

Vanimad pojengid minu aias on vähemalt sama vanad kui mina, mulle tundub, et nad olid olemas juba siis, kui ma ise olin laps. Kasvasid tollase veranda akna all. Olen püüdnud netist infot leida, suure tõenäosusega on kolm neist vanad taluaiapojengid Rubra Plena, Rosea Plena ja Alba Plena - päris kindel ma siiski pole, sest mõnede pojengide õied näevad minutaolise botaanilise kretiini jaoks üsnagi üheülbalised välja. Nimetan neid siiski edaspidi nende nimedega.
2004.aastal tuli need pojengid oma vanast asukohast seoses maja kapitaalremondiga välja kaevata. Kuna sel ajal polnud aiandus kindlasti mu huvide esikümneski mitte, ei suutnud neile tükil ajal kohta välja mõelda. Vedelesid pea kuu aega koos mättaga keset õue. Lõpuks istutasin nad veel valesti maha ka, sest lollike oli kuskilt lugenud, et pojengile tuleb kaevata sügav auk. Lollike siis kaevaski sügava augu, istutas pojengid sinna põhja ja kuhjas hunniku mulda otsa :D. Vanad visa hingega lilled jäid siiski ellu ja mõned aastad hiljem hakkasid vapralt ka õitsema.


Tükil ajal arvasin, et pojeng ei ole minu lill. Esiteks, see roppsügava augu kaevamine meie kivisesse maasse polnud üldsegi lihtne. Teiseks tundus see ooteaeg istutamisest õitsemiseni hirmpikk olevat, roosidega oli hoopis hõlpsam, kevadel istutad ja juulis näed juba õisi.
Tundub, et aiandus õpetab muude heade asjade hulgas rahututele ja kärsitutele inimestele ka kannatlikkust. Igatahes hakkas vaikselt pojenge juurde siginema. Karl Rosenfeld, üks nimetu punane (müügis nimega pojeng, punane...). Eelmisel aastal Hansaplandist soetatud Coral Charm ja Bowl of Beauty. Sel aastal Muhedikult saadud kolm. Laatadelt üht-teist näppu jäänud. Ja korraga oli pojenge äkki palju ja mis just veel potis polnud,  kasvasid vales kohas. Olen selle koha pealt Muhedikuga täiesti nõus, et pojengi koht ei ole segaistutuses, selleks on ta liiga võimas ja domineeriv tegelane.

Egas midagi. Kuigi pojengidele meeldiks kasvada lähimad sada aastat sama koha peal, tuli ümberistutamine siiski ette võtta. Venna tallist sai kottidega kõdusõnnikut toodud, pojengidele valitud kena plats kohas, kuhu ma aeda iialgi laienevat ei arvanud ja M kaevas hunniku auke. Pojengid said uue kodu. Pildistada seda pole mõtet, sest praegu on seal näha peamiselt märkimistokid.

Loo võiks iseenesest ju selleks aastaks lõpetatuks lugeda, kui ma paar nädalat tagasi poleks Selverist korvi kahmanud üht soome aiaajakirja ja pärast artiklite läbilappamist poleks liigselt reklaamidesse süvenenud, leides muu hulgas ka koha, mis müübki peamiselt pojenge ja natuke ka käpalisi. Kohale tormata poleks olnud mõtet, esiteks asub Taivassalo Helsinkist rohkem kui 200 km kaugusel, bensiinikulu ja laevapiletid oleksid moodustanud nii kopsaka summa, et see poleks iial end ära tasunud, pealegi olid neil põnevamad asjad selleks aastaks nagunii otsas, sügis ju. Kuigi ka allesjäänu oli üpris põnev ja hinnad puispojengidel ja Itoh-hübriididel pea kaks korda odavamad kui Eestis (kuigi jah, neil on olemas nii 7-eurone kui 146-eurone pojeng).
Nüüd siis ootan proovisaadetist, mis homme-ülehomme kullerpostiga saabuma peaks. Muu hulgas peaksid saabuma sellised imelised kaunitarid nagu Ewelina:

Cheddar Cold

Eden´s Parfume

Copper Kettle
ja eks siis saab jälle auke kaevata ning sõnnikupuudust meil teatavasti ei ole :D. Järgmisel kevadel siis näeb, milline pojengipõld välja nägema hakkab...
Ning veelkord sain kinnituse sellele, et aednikud on natuke ikka teistmoodi mõtlevad inimesed...kui sain eile hommikul kinnitusmeili, et pakk hakkas Lääne-Soomest Helsinki poole liikuma, pistsin kisama, et ma pole ju veel midagi maksnudki...vastuseks sain, et arve on pakis, kui kaup käes. kanna raha üle. Ja nii täiesti tundmatute inimeste vahel.

10 kommentaari:

  1. Huvitav, et minu suhtumine pojengidesse algas ka umbes nii, et ma teadsin, et ümber ei maksa istutada ja auk tuleb suur kaevata :DDD
    Sellest suvest on asi mokas ja minustki võib saada pojengisõber.
    Siis ongi lohutav vaadata, kuidas teised suures plaanis ette võtavad.
    Cedars Gold meeldib mulle kõige rohkem, aga Copper Kettle toon on põnev. Jõudu!

    VastaKustuta
  2. krt, pidid sa selle lingi nüüd siia panema - rrrr

    See Ewelina tundub pildilt imeilus olevat.

    VastaKustuta
  3. Ewelina on ilus jah:)
    No mis ma kogu aeg räägin, et otstarbekam on tellida mujalt, sortiment tohutu, hinnad normaalsed ja laia spektriga, näod vastavad nimele, müüjad viimase peal ja üleüldse on kõik okidoki.
    Muide, egas nemad pole esimesed, Sulgi peaks ju kogemused olema, et pakk tuleb enne ja arve pärast või seal sees. Mul oli tänavu ju mitmed korrad nii.

    Aga auk peabki üksjagu sügav ju olema:D

    VastaKustuta
  4. Kas neid on paari aasta pärast samuti üle 200? :D

    VastaKustuta
  5. Sa oled jubeda nakkuse ohvriks langenud.
    Lugesin eile oma vana aiablogi ja leidsin sealt niisuguse kommentaari:

    Meil on küll ruumi, sellegipoolest liiga täis istutada ei taha. Selle lageda koha saavutamisega on nii palju vaeva nähtud, et lihtsalt muru on ka ilus.

    July 9, 2009 5:12 AM


    Hi-hii, luba itsitada.
    Ma tõotasin ka kunagi, et minu aeda ei tule ühtki liiliat ega ebajasmiini, sest ma ei talu nende lõhna.

    Aga pojengid on imeilusad.

    VastaKustuta
  6. Loodetavasti siiski mitte, selleks on nad liiga suured ja nende õitseaeg liiga lühike, et poolt aeda pojengide alla panna. Praeguse seisuga tundub tõenäolisem siberi iiriste sortide invasiivne paljunemine, mida on kah juba üle 30 :D

    VastaKustuta
  7. just-just minu mõtted pojengide suhtes.
    aga nad on siiski nii salakavalad, et sa ei saa arugi kui pool aeda neid täis on :D

    VastaKustuta
  8. Aitäh lingi eest, väga põnev oli.
    Osa minu lapsepõlvest möödus vanaonu tubli naise istutatud suuUURTE pojengipõõsaste alt äikesevihma uudistades:) nii et ma pole oma lyhikeses aednikuelus veel liiga sygavaid istutusi teinud - silmamõõt ytles, et Linda peenras olid need NIImoodi, & teisiti ei ole hea.
    Kui suve II pool on niigi õisi täis, siis suve alguses on iga õis, eriti suur & lõhnav, kulla kaaluga. Pojenge on juurde vaja!
    Copper kettle oli imeilus, väga huvitavat tooni. Valgetest, lihtsalt ilusatest rääkimata!
    Ex pojengidega on nagu sirelitega, et yhed õitsevad ära, teised alustavad. Seepärast kavatsen ma ise kindlasti veel mõned hankida;D et õieilu kauem kestax. Mul on pojengipeenar yldse teisel pool maja teistest iluaianduslikest kultuuridest, parimas kohas sooja nurga taga.

    VastaKustuta
  9. Hmmm, kas tõesti võib neid veel istutada? Lubasin naabrinaisele ema punasest jupikese, aga tuli see meil emaga alles septembri keskel meelde ja ei tihanud enam kaevama hakata. Aga kui nüüd veel võiks(?), siis on nädala jooksul või nii mu ema siiapoole tulemas, saaks ära tuua.
    Minul sõnnikut pole ja katsun kompostide ja muuga olemasolevatele taimedele pisitasa paremat pinnast pakkuda, nii võimsatele tegelastele ei mõtlegi parem.
    Aga ilusad on need Sinu tellitud küll.

    VastaKustuta