11. september 2011

Mõõõõnus...

oli tänane päev, sellest hoolimata, et maa lirtsus ikka veel eile maha sadanud veeuputusest. Täna see-eest suutis isegi nädal aega õues tuuldunud pesu lõpuks ära kuivada. Päike oli lausa südasuviselt kuum ja kuigi varjus vaid kuusteist kraadi, sai tegelikult terve päeva lühikeste varrukatega pluusis ringi kolatud. Lihtsalt mõnulesin, nokkisin natuke siit ja sealt, koristasin terrassi, istutasin maha kõik tulbisibulad,  pesin uue laari pesu, lugesin terrassil lebotades läbi kõik lugemata (aia)ajakirjad, nii vene- kui inglisekeelsed. Imetlesin roose, sest mõned uustulnukad on alles nüüd korralikult õitsema hakanud.
Flaming Peace

Guna
Rugelda
Vahepeal sai sujuvalt ka neli kärutäit akakapsast künkanõlvale transporditud, las laiutab seal. Peenardesse sai natuke ruumi juurde.
Õhtupoolikul otsustas M seenele minna. Kuna ta teab mu sügavat vastikust igasuguse koriluse vastu, siis ta isegi ei hakanud mind kaasa kutsuma. Võttis hoopis koera kaasa. Selgus, et koer ei arva korilusest sugugi rohkem kui mina, sest poole tunni pärast avastasin õuelt rahulikult põõnutava peni, mees aga oli endiselt metsas. Igaks juhuks helistasin ja ütlesin, et ärgu koera otsima hakaku, see ammu kodus koti peal...
Seente puhastamine ja kupatamine jäi siiski mulle, õnneks neid ei olnud väga palju ja mulle meeldib männiriisikate lõhn, samuti on need pea ainukesed seened, mida ma väikeses koguses nõus sööma olen.
Õue peal aga kasvavad meil hoopis sellised seened, mis sugugi mitte isu ei ärata:




Seentepuhastamise kõrvalt keerasin kokku ühe üsnagi iseäralise õunakoogi, tavapärastest oli lihtsalt kõriauguni, surfasin netis ja kokaraamatutes ja panin mitmest retseptist midagi kokku, nüüd tuleb see ka kirja panna, sest tulemus sai üllatavalt hea, koogisõber ainult mõmises mõnust ja isegi mina ise sõin terve tüki:
50 grammi võid
100 ml suhkrut
3 muna
5 spl mett
600 g 5% kohupiimapastat
150 ml mannat
2 tl küpsetuspulbrit
5 suurt õuna (suveõunad, nime ei tea, meie praegused õunapuud on kõik nimetud ja kasvavad kusagil võsas, kuhu kunagi on õunasüda visatud)
Küpsetada 180 kraadi juures 60 minutit.
Kui ma tainast kausist vormi kallasin, olid küll hetkeks kahtlused kallal, sest segu oli vedel nagu supp. Aga küpses ikka koogiks.



5 kommentaari:

  1. Kooki peaks küll proovima, aga mis seen see selline on?
    Ja no niisama-päev see nüüd küll polnud, mul pole ka töised päevad nii tegemisi täis, kui Sinu oma.

    VastaKustuta
  2. Sa peaksid lebotamist tulema minu juurde õppima. Terve pühapäeva logelesin, veidi jalutasin, ajasime mitu tundi tühja juttu, sõime ära mitu kooki ja neidki ei viitsind ise teha, võtsin vastu uusi potte:). Seeni ka ei korjanud ega teinud, jätsin selle rõõmu samuti külalistele.

    Meil nädalavahetusel küll miskit ei lirtsund, üle tüki aja 2 ülikuldset ilma.

    VastaKustuta
  3. Meil ka nädalavahetus peaaegu kuiv, laupäeval mõned sabinad, aga kartulivõtjad rääkisid, et maad eriti ei märgand ja võtmist ei seganud. See-eest täna hooti valatakse vaadist

    VastaKustuta
  4. Sellisest mõnust saan ma väga hästi aru. Kuigi mina olen pigem hull korilane :)

    VastaKustuta
  5. Kes teep, see jõvvap!
    Ma söön nyyd rõõmuga oma sõnu, et roosid ainult kesksuvel ilusad on. Mu enda aiaski on mitu tublit esinejat, kes lumeni õitsevad, Sinu kollektsioonis peab neid seega hulgim olema:)
    Korilus on, jah, midagi arusaamatut. Hulgu nagu hull, aja peent puru taga. Aga meie peres on samuti mitu suurt & väikest seenesõpra, hea, et on, kuhu neid vahest jalust ära saata:)

    VastaKustuta