10. september 2011

Käidud ja nähtud

Koduõue tegemiste ja tiheda palgatöö kõrval on vahel ikka ka mujale jõutud.
Laupäevane päev möödus Tallinna Botaanikaaias, kohas, kuhu ma jälle vist kaks aastat pole jõudnud. Asub teatavasti teisel pool pealinna, sõitmine võtab kole kaua aega, vaba aega nagunii vähe jnejnejne. Ega poleks jõudnudki, kui roosiklubi oma sügisüritust seal korraldanud poleks. Mina kui roosiklubi värske liige ka kutsutud. Oli päris tore, sest üks asi on omapäid Botaanikaaias hulkuda, teine asi aga giidiga ekskursioon. Uusi kasvuhooneid tutvustas meile üks kena daam, kelle nime ma juba ei mäleta, aga väga huvitav oli

...avamaaväljapanekutel kõndis kaasas Olev Abner ja rosaariumis võttis meid käekõrvale juba rosaariumi hing ja ema Else Liventaal. Oli põnev ja huvitav päev, peale piknikku räägiti rooside haigustest ja rooside ettevalmistamisest talveks...mul oli pidevalt tunne, et küll oli hea loll olla, ma pole kunagi roosidega nii palju vaeva näinud. Aga eks suur esindusaed on ka midagi muud kui minu nurgatagune elamine, kus äraõitsenud õied ja natuke tahmlaiksust kedagi ei sega. Hulganisti infot sai eesti rooside kohta, mille kohta on netist väga vähe leida. Rein Joost soovitas Vello Veski raamatut, aga see on välja antud aastal 1972 ja ma isegi ei oska seda kusagilt otsida...ja peale seda on ka aeg edasi läinud. Igatahes oli üks äraütlemata tore ja huvitav päev, isegi ilmataat soosis meid, sest vihma hakkas alles vastu õhtut sadama.

Kolmapäeval oli tööasjus vaja sõita Pärnusse ja kui asjad aetud, jäi natuke aega ka sealkandi taimemüükide ülevaatamiseks. Esimesena sai pilk peale heidetud Neeva aiale. Valik oli sealgi muidugi sügisene, aga kaasa sai tiibeti priimula, ühe põnevat värvi idamaguna, kõrreliselehise iirise (iris graminea) ja näppu jäi ka üks imelik roos, mida peaks asjatundjatele näitama, müüdi teda rosa chinensis viridiflora nime all ja üldiselt nägi ka väga viridiflora moodi välja, ainult õied olid roosad, need viridiflorad, mida ma seni näinud olen, on olnud roheliste õitega. Leidsin ka otsitud aedhortensia Pinky Winky.
Koduteel astusime läbi Halingal asuvast Viivi Lepiku aiast,

aed oli noor, aga palju tööd tehtud. Kaasa sain mõned siberi iirised, soo-iirise (Iris spuria), kõrreliselehise iirise (Iris graminea) , kuriili kobarpea (Ligularia hodsonii). Ning heale sõbrale kompass-vaigulille.
Pagasiruum just täis ei saanud, aga hea meel oli ostetud üle küll.
Eile õhtul sai kogu saak ka maha istutatud, nii et täna on vaim valmis muudeks asjadeks. Ja istutamist vajavad veel vahepeal hamsterdatud tulbid, nartsissid ja püvililled. 

7 kommentaari:

  1. Nii see käib. Piisab sõrme andmisest:)

    VastaKustuta
  2. Vahva on käia ja näha.
    Aga kas sõna viridiflora ei tähenda siis just rohelist ÕIT? Samas, võib-olla on tegu sügise vingerpussiga, sest näiteks minul lähevad jahedas muidu valged roosid roosaks...Aspirin üleni, Alba Meidiland täpiliseks.

    VastaKustuta
  3. See hiina roosi (sordi Old Blush) mutatsioon (vist kusagil 15.sajandil) õied vananedes muutuvadki värvikamaks, kas pronksjaks, purpurseks või roosaks. Kahjuks ei leidnud Belgia rosaariumi saidi aadressi, kus sellest pikem kirjutis ja hulgim fotosid.
    Meeles pead pidama - vajab talvekatet, isegi 6 tsooni piirkonnas külmub juurteni, tahab lahjemat pinnast, võrdlemisi päikesepaistelist kohta, aga ei taha suuremat tagasilõikust (ainult kuivanud oksad või vähene hõrenduslõikus) muidi võib kehvalt õitseda või üldse mitte.

    VastaKustuta
  4. Ah, unustasin lisada roosientsüklopeedia lingi
    http://www.rosebook.ru/roses/
    Vk ju oskad ja seal infi rohkem kui üheski raamatus, ei hakka Sulle seda vana V. Veski roosiraamatut otsimagi.

    VastaKustuta
  5. Oi, aitähh, Hiline selle lingi eest, see oli küll äärmiselt teretulnud info. Mu aiandusalane vene keel on küll kehvakene, aga ma olen hakanud isegi juba venekeelseid aiaajakirju ostma, nii et arenen :)

    VastaKustuta
  6. Mde, rumalusest (Sa ise kirjutad, et hea on loll olla:) sünnivad kõige targemad ja uuenduslikumad võtted ja mõtted.

    Aga see Veski raamat on hea, sortide mõttes on ta aegunud, aga liikide ülevaade ja kogu see aretuse areng on hea, ma arvan, et raamatukogudes on ta kuskil ikka olemas, tasub vähemalt sirvida.

    VastaKustuta
  7. Mul on see raamat. Eriti huvitasid klassifikatsioonid, sh sortide kirjeldused ning paljundamine, sordikirjelduste osas nõus Muhedikuga. kaldun ka arvama, et Hilise antud link on asjalikum.

    VastaKustuta