Veesilmade eri

Mitmel korral on küsitud, mitu tiiki mul siis õieti on ja tundub, et segadust tekitab üks eelmise aasta tiigipilt, kus ühe ja sama tiigi kaks pilti on kõrvuti monteeritud, et veetaset võrrelda. Nii et suuri isetäituvaid tiike on mul siiski üks. Aga aususe ja ajaloo huvides olgu siis tänases seisuga kõik aias asuvad veenõud pildistatud ja dokumenteeritud (koerte joogikausid ja kastekannud muidugi välja arvatud).
Selle purskkaevu ostsin kunagi, sest lihtsalt meeldis. Praeguse seisuga seal vett ei ole rohkem,  kui sisse sadanud, sest pump läks rikki ja uut pole viitsinud külge aretada. See-eest on koduks ühele lustlikule rohelisele keraamilisele konnale:

See aga pole tegelikult tiik, vaid vihmaveekogumise nõu. Ehk 90-liitrine betooninõu vihmaveetoru all, selle ümber on nii paigalpüsimise kui silmailu huvides lihtsalt lahtiselt maakive laotud. Kapitaalsemalt ei saa väga teha, sest neil nõudel on kombeks paari aastaga ära laguneda:

See puutünn sai kunagi ostetud ja koju veetud Patika vanavaraturult ja päris pikka aega pidas ise vett ja täitis tiigikese ülesannet, purskkaev oli ka sees. Selle aasta kevadel ta enam vett pidada ei tahtnud, nii saigi ka siia betooninõu sisse ostetud ja ääred liivaga täidetud. Äärte kujundamine alles idee staadiumis.

See tiik oli algselt mõeldud sissehüppamiseks, aga kuna vesi selles soojaks ei läinudki ja kusagil on betoonis ka vist praod, kõrgemalt enam vett ei pea, sai sel aastal osaliselt kruus sisse veetud ja kui aega saab, hakkab ehk ka selle veelekke asukohta tuvastama:

Ja lõpuks siis suurptojekt, kaksiktiik, mis endiselt ehitusstaadiumis ja pilt muutub iga päev. Kui ma nädala pärast Walesist tagasi tulen, on kindlasti jälle muutunud :). Praegu siis tänased vaated eri nurkade alt:

Ja üleüldse - kogu aeg ei pea midagi ehitama. Vahepeal peab puhkama ja nautima. Roosipõõsa all tukastajad teavad.