Juulikuu viimane päev

ja ühtlasi viimane puhkusepäev. Kas peaks mainima, et mõte tööleminekust ei tekita erilist entusiasmi?  Õigemini töötada ju võiks, aga suvel võiks teha seda kodus terrassil. Ainult et mu ülemusele see mõte ei meeldi.
Tänaseks lõppes õnneks ka kolm päeva kestnud paduvihm, mis aias nii mõnedki taimed maatasa peksis ja tekitas ühe plaanivälise projekti, nii hakkas M maja ette drenaazi rajama, sest muidu vajus majaesisel jalg pea pahkluuni porisse. Tore väikeste poiste töö ju, kraavikest kaevata ja künkast alla vulisevat vett imetleda :).
Ise aga istutasin - maa põhjalikult märjaks kastetud, seega parim aeg. Alustasin toataimedega, pottidesse laialijagamist nõudis havisaba, selle jõmpsmannid kolivad töö juurde aknalauale, kabinetis mulle sobivadki ainult sukulendid ja kaktused, sest kastmine ei tule seal miskipärast meelde. Siis korjasin aia pealt kokku kõik imelikes kohtades kasvavad siberi iirised ja istutasin nad tiigi juurde. Tiigi teises, varjulisemas servas, leidis koha ka naabrinaiselt saadud hiiglaslik hobukastanilehine rodgersia.Panin uuesti maha peenarde noorendamise käigus välja ilmunud tontteabmillised tulbisibulad. Maadlesin natuke umbrohuga, aga seda tööd siin ikka jatkuks...
Päevaliiliad hakkasid õitsema. Vanad olijad, aias lausa umbrohuna paljunev ruuge päevaliilia tunneb end kohati nii hästi, et õisikud on mu silmade kõrgusel:

Vanadest olijatest rõõmustab silma Aten, mille puhul meeldivad mulle nii värv kui ülipikk õitsemisaeg, üksikuid õisi on olnud oktoobriski.

 Eelmise aasta tulijatest õitsevad neli sorti: Anahita, Lilian Wirick ja veel kaks, mille silti mul esimese hooga ei õnnestunud tuvastada, abi on teretulnud ;).

no ja siis veel ristirohud, nii kanepilehine kui jõgi-ristirohi, perovskiad, monardad, käokingad, hostad, roosid jnejnejne. Alustamas on ka floksid - kuigi Savisaarelt ostetud Blue Paradise on miskipärast roosa :(. Paljudest asjadest paraku praegu pilti teha ei kannata, on teised nii lausvihmast läbi ligunenud, et toibuvad alles.