Müdistab, ladistab, lirtsub

Viimase puhkusenädala kavatsesin üldiselt pühendada aiategemistele, aga nagu tavaliselt, inimene tahab, saatus tahab midagi muud. Pühapäeva öösel lennukilt kojujõudnuna läksid nii esmaspäev kui teisipäev täispikkade tööpäevadena palgatööl, kolmapäeval oli varjus 28 kraadi ja põhiliselt lõõtsutasin terrassil reisi- ja pealekuhjunud tööväsimust välja. Kolmapäeva õhtul otsustasin viimast korda sel suvel roose väetada, ja kuna kasta ei viitsinud, tellisin vihma. Taevas läks sellepeale säherdust nägu (ja see on õhtune vaade ida poole)

ning sellest ajast on ka sadanud, vaid väikeseid vahesid pidades. Müdistanud ja välku löönud ka, aga mitte väga lähedal, lähim äike läks mööda kusagil viie kilomeetri kauguselt. Tänagi podiseb taevakatel pahaselt, ja vihmapauside ajal olen vaid natuke rohida saanud, sest kui püsikupeenras juba vaarikad ja noored kased kasvavad, on rohimise paus ilmselgelt liiga pikaks veninud...kevadel asjalikku tööd teinud noored rohijad pole paraku rohkem nägu näidanud, kord puhkus, kord ilm paha, kord auto katki. Ise olen majalähedased roosipeenrad suutnud korras hoida, et terrassilt kole vaadata ei oleks, aga kaugemal valitseb kaos ja umbrohi kasvab selles niiskuses lausa silmnähtava kiirusega.
Aga kui vihm midagi õue peal teha ei lase, on terrassil õnneks katus peal ja elektripistikud seinas, sai natuke pilte korrastatud. Eelmise nädala Germalo kultuurireis Walesi ja Cornwalli osutus kokkuvõttes osaliselt ka aiareisiks, kolme aia (meie mõistes küll pigem pargi) pildid said ka Nagisse üles pandud: Stourhead, Portmeirion ja Blenheim, kõik kolm maailma kultuuriväärtuste nimestikku kantud ja ausalt öeldes vaatamist väärt, ise palun ette vabandust, et näiteks Stourheadi pildid on vägagi udused, sest kahel esimesel päeval sadas pea vahetpidamata ja pildid üsna hallid ja pildistaja ise ka õhtuks läbi ligunenud, nii et mul hakkab juba vihmast ausalt öeldes kõrini saama. Tellisin vist liiga palju, sest isegi maja on juba seest niiske, parkett pundub ja eile õhtul ei suutnud õieti magama jääda, sest voodipesugi tundus niiskena.Hakka või ahju kütma, kuigi 22 kraadi välistemperatuurina seda jusr ei eeldaks.
Loodusele oli seda vett siiski väga vaja, nii et kannatab ära. Endalegi kulub vahepeal väike terrassiphkus marjaks. Muidu võib meelest ära minna, milleks seda kõike üldse tehakse...