17. jaanuar 2011

Kontrastid

Laupäeva hommikul pluss üheksa, päike paistis, linnud laulsid. Tõsi küll, hoopis teises riigis. Seisin bussipeatuses bussi oodates ja mõtlesin, et mis pagana pärast ma üldse peaksin sinna koju minema...
Laupäeva õhtul Tallinnas maandudes miinus kümme. Auto klaasidel jääkiht, selle peal 5cm lund. Nii nunnu. Rehvid nii külmunud, et esimene kilomeeter tundus nagu munakiviteel sõites. Saue kandis langes -14 peale, koju jõudes oli -10, aga hilisõhtuks kukkus ka siinkandis -15 peale. Elu aitas päästa kuumaksköetud saun.
Pühapäeva õhtuks hakkas taas seda valget jälkust sadama. Õnneks ainult mingi napp paar sentimeetrit ja seda ma lükkama hakata küll ei viitsinud. Kui ilmateadet uskuda, võib loota, et sulab ise ära. Täna veel ei sulanud.
Õhtul, kui ma korra nina uksest välja pistsin, sadas jääd.
Täna hommikul +0,2, praegu, kell veerand kaheksa õhtul +1,5. Homseks lubatakse ka veel sula. Mõnus. Iga päev, kui seda va lund lükkama ei pea, on täielik õnnistus. Saab natukenegi end valge inimese moodi tunda, raamatut lugeda, arvutis kõõluda, inimestega suhelda.
Aiale ma lihtsalt ei mõtle. Sest praegu tundub aasta ajakava vaadates, et kui tervist peaks olema, siis ei ole aia jaoks lihtsalt aega. Ja kui tervist ei peaks olema, siis pole seda ka aia jaoks.

6 kommentaari:

  1. Kevadeni on veel ainult 61 päeva:)

    VastaKustuta
  2. Mhmh ehk aiainimesed võivad veel umbes 61 päeva mossitada

    VastaKustuta
  3. Eh, Lillekasvataja - aiainimesed tuhnivad praegu seemnetekataloogides, otsivad välja istikute kasvatamise karbid-potid-kastid, ärritavad aiakauplustes müüjaid seemneid valides ja mullapakke "revideerides". No ei ole mitte aega mossitada.

    VastaKustuta
  4. Ma siis ikka ei ole aiainimene :D. Hetkeseisuga jätavad mind täiesti jääkülmaks nii kataloogid kui aiapoed. Sain oma õppetunni siis kätte, kui eelmise aasta talvel tellitud seemnetest pooled ajapuudusel külvamata jäid ja ülejäänud enamjaolt välja läksid, sest kedagi polnud kodus neid kastmas.

    VastaKustuta
  5. Ma Hilisega täitsa nõus, ei mingit masendamist enam, varsti on külvamise aeg käes.
    Ja siis võiks ju veel ära korrastada oma fotod, varustada need nimedega, üle vaadata/revideerida taimenimestikud, üht-teist järgi vaadata vanematest aiapäevikutest, lugeda siit-sealt midagi kasulikku ja küpsetada- suvel peab pere niikuinii poolnäljas elama. Tegevust nii palju, et ärkad ja ongi magamamineku aeg käes:) Nii elab praegast üks korralik aiainimene.

    VastaKustuta
  6. Ma ütleks, et mind masendab, et külviaeg juba nii lähedal on. Mul pole mingit jaksu veel uue hooaja jaoks.

    VastaKustuta