26. juuli 2010

Metsikult invasiivne õuekaktus

Kui ma mõnele kolleegile või muidututtavale olen meie kaktuse pilti näidanud, on nii mõnigi kord arvatud, et tegemist on Photoshopi saavutusega või vähemalt ümahtatud, et noh, talveks ju tuppa...Photoshop ei ole mu tugev külg ja seda tüüpi tahaks lausa näha, kes oleks meie ülemeetrilaiuse ja tigedate okastega kaku sülle oleks nõus võtma, mina see igatahes ei ole. Pikemalt olen kaktuse eluloost kirjutanud siin.
Sel talvel sai kaktus kannatada, maja soojustanud ehitusmehed trampisid otsas ja kui talvine kuuseoksakate eemaldatud, lamasid nii mõnedki kaktuseosad murtuna maas. Tõstsin murdunud keelekesed roosipeenrasse ja sinna nad jäidki, soovitati küll potti panna, aga jäi tegemata. Esiteks oli kasvuhoone niigi tihkelt potsikuid täis ja teiseks oli mind juba tabanud see selleaastane letargia, mis alles nüüd järele andma hakkab. Mõtlesin, et ähh, kui komposteeruvad, siis komposteeruvad.
Tutkit nad komposteerusid. Täna töödega sinnamaale jõudes tõstsin grilltangide ja kühvli abiga roosipeenrast välja ei rohkem ega vähem kui kümme kenasti juurdunud Opuntia compressat. Nüüd on nad ilusti pottides ja ootavad soovijaid, ühe broneerisin Kadakale, aga teised on veel vabad. Mul endal rohkem nii suurte kaktuste jaoks praegu ruumi ei ole ja kui kunagi tekkima peaks, on paljundamine lihtne.
Muus osas aga võib vist kevadtööd lõppenuks lugeda :D, kõik, mis istutamist vajas, on istutatud. Pottides on veel kolm männibeebit ja kaks eiteamispõõsast, mis pottidega sügisel maasse lähevadki, liiga tillukesed veel iseseisvaks eluks. 
Loomulikult on asju, mis vajaksid ümberistutamist, aga see võib sügisesemat aega oodata. Igasuguseid aiaideid on ka peas nagu silke pütis. Eks aeg annab arutust.
Ilm on meil täna leebe, üle 24 kraadi pole tõusnud, enamjaolt pilves ja tuuline. Töötegemiseks mõnus.
Mis ma ülejäänud puhkusepäevadega pihta hakkan...võib-olla teen mõne edasilükatud külaskäigu. Palju enam aega pole, esmaspäevast tööle.
Piltidest aga ainult piltmõistatus: mitu vart on pildil olevas roosikimbul, kus on 15 õit ja lisaks veel kaks avanemata nuppu. Sort on Malicorne ja värv tegelikkuses palju sügavam sametpunane kui pildil, no ei saa seda õiget punast kätte....

6 kommentaari:

  1. Ma pakun, et üks vars ja soovin, et äkki saan omale ka ühe okkalise kaku, nagu Sa teda nimetad?

    VastaKustuta
  2. Üks vars jah, ja auhinnaks kaktus :D

    VastaKustuta
  3. Tead, kui ma suudaks välja mõelda, kuhu see kaktus panna, siis vbl nuiaks ühe endale kah.
    Need kaktused üldse ühed vintsked sellid. Õuekaktustega mul kogemusi pole - aga toas mul ka miski opuntia. Toodi möödunud aastal 2 kõrvakest ja kästi mulda torgata - nu ma siis torkasin. 1 kõrvake läks kohe kenasti kasvama ja hakkas enadle teisi kõrvakesi külge kasvatama. Teine kõrvake aga ei idanenud ega mädanenud. Kevadel avastasin, et olin ta valetpidi mulda torganud - aga eluisu oli nii suur, et ajas ülevalt ( nu sealt, mis oleks pidanud mullas olema) juuri välja. Keerasin ta siis õigetpidi - ja nüüd kasvab mühinal :))

    VastaKustuta
  4. Isehakanu jõudis ette, ma oleksin ka üht vart pakkunud, aga preemiat ma niikuinii ei taha, mul ta ju olemas.
    Ülejääkidega lähed Türi laadale, saad nende eest nii mõnegi roosi osta:)
    Deia, Sa istuta see teine väga vintske kaktus ka õue, tegelikult ju sobivad meil avamaale enamvähem kõik opuntiad, vaata, mis ta seal tegema hakkab.

    VastaKustuta
  5. Oi tänud! Ma juba nii-nii ootan ja loen päevi, millal opuntia meile paekivitrepi kõrvale kolib :) Ja nüüd teada saades, et ta ähvardab seal meetriseks kasvada, on hea meel, et trepp meil ikka 2m lai sai.

    VastaKustuta
  6. Hmm, mõtlen, et võiks ju ka ühe beebiga proovi teha. Kui neid niimoodi üle on. :o)Aga mida ma vastu tooks?

    VastaKustuta