7. juuli 2010

Probleem

Sellest turbaga multsimise ideest vaimustusse sattunuda suutsin päris mitu kuupmeetrit turbakatet peenardesse toimetada. Tulemus on ilus küll, aga eile ilmnes esimene tõsine probleem, Teatavasti tuli vihma, tõsise troopilise valinguna ja palju. Need peenrad,  mis veel katmata, on ilusasti ja mõnusasti läbi ligunenud. Kaetud peenardel aga on märg ainult sentimeetripaksune pealmine turbakiht, selle all tuhkkuiv turvas ja veel kuivem muld.
Kuidas ma neid peenraid nüüd siis kastma hakkan? Ööpäev töötavaid sprinklereid, mis turba kogu aeg niiske hoiaksid nagu kusagil aiandis, ma endale lubada ei saa, esiteks on meil põhjavett vähevõitu ja sellega ei saa laristada, teiseks pole päeval nagunii kedagi kodus, kes sprinkeritega õiendaks ja neid ümber tõstaks, mitme korraga töötava sprinkleri jaoks meil ei jätku ka survet.
Kas tõesti peab hakkama turbakihti nüüd maha kraapima, et taimed vett saaksid???

9 kommentaari:

  1. Turbaga katmisel tuleb turvas enne peenrale asetamist vetitada, sest hiljem ta tõesti ei taha märguda. Kui ma oma turbapeenart tegin kallasin turba enne veevanni ja siis sealt tõstsin teda peenrale. Aga kui see niiskus veidi allapoole vajub, peab vast iga paari päeva tagant veidi kastma, et ta seal läbi imbuks, hiljem enam probleeme ei teki.
    Teine võimalus on oodata ja talvel sinna ohtrasti lund kühveldada, et ta siis kevadel märguks ja kasta lisaks seal vahel olevaid taimi.
    Maha ära küll kraabi, ta on igati asjakohane kate. Näed, isegi vihm ei vedanud teda minema.

    VastaKustuta
  2. eee - teoreetiliselt, kui ma asjast õieti olen aru saanud, on selle turbamulshi otstarbeks see, et ta hoiaks taimede ümber niiskust ja samuti on õhulises turbas umbrohuseemetel halb idaneda, ja neid on sealt kerge välja tõmmata. Ma ise siin oma lolli peaga arvan, et sa jäid selle mulshi panekuga veits hilja peale. Sa paigaldasid multshi siis kui maapind oli juba kuivanud - kui oleks kevadel seda teinud, siis oleks ta oma funktsiooni paremini täitnud. Vbl oleks kasu olnud, kui sa oleks taimedeümbert maapinna enne mukltshi paigaldamist hästi märjaks kastnud. Aga nüüd ma ei oskagi öelda, eks sa kastma pead ja nii et see multshikiht põhjalikult läbi vettiks. Aga vaatame, mis targemad selle asja kohta ütlevad.

    VastaKustuta
  3. ja veel üiks asi - turvas on ju tegelt hästi imav materjal - las ta imab seda vett sisse, anna talle aega - eilne vihmasadu käis üle küll, aga vesi ei ole veel jõudnud allapoole vajuda - nagu Muhedik juba jõudios öelda, et paari päeva pärast kasta uuesti.

    VastaKustuta
  4. Kui see turvas on mõnes kompaktses peenras, äkki aitaks turba alla mullapinnase peale augustatud vooliku ring panna tilk-kastmissüsteemina nii et liitmikukoht jääb välja. Ehk on mõni vana voolik seismas, mida raatsib augustada... Turba all ei aurustu see niiskus ka taeva poole.

    Kadakas, kes fännab hetkel, et kasvuhoones üht poolt käsitsi kastma enam ei pea.

    VastaKustuta
  5. Jah, nüüd on see vetitamise jutt vähe hiljaks jäänud, niipalju mul oidu oli, et enne katmist korralikult kasta. Sellest kahjuks ei tundu suurt niiskust alles olevat.
    Oleks pidanud enne kallaletormamist teooriaga tegelema, selle peale ma tõesti ei tulnud, et turvas vett sisse ei võta. Pole kunagi turbapeenarde vastu huvi tundnud, mulle need turbaaia taimed lihtsalt ei meeldi.

    VastaKustuta
  6. kusjuures mu arust keegi mainis ka juba siis, kui tegema hakkasid, et peaks turba läbi vetitama. aga ma ei mäleta kes ja kus..

    VastaKustuta
  7. mina tõlgendasin seda vetitamise juttu nii, et ma kastsin selle turba voolikust läbimärjaks. Kuivõrd roose tihti kasta ei tohi (kui just ei taha iga nädal seenhaiguste vastu pritsida, aga mürki täis koduaed pole just mu unistus), siis ta otse loomulikult kuivas uuesti läbi. Seepärast ma ei suudagi lahendust leida.

    VastaKustuta
  8. Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis kastsid sa multsialuse mullapinna enne läbi, eksole. Siis pole ju häda midagi, sest see niiskus püsib seal ajalehtede ja turba all suurepäraselt ja tegelikult polegi oluline, mis kate sul on, sest ega see ajaleht ju ka vett läbi ei lase.

    Ole rahulik, küll Sa näed, et asi toimib. Mul on küll hostapeenral ju teine kate, aga ka paksult ajalehed. Pole teda rohinud ega kastnud, aga nii suuri ja lopsakaid hostasid pole ma küll kuskil rohkem näinud, nad lausa mõnulevad selle katte all, sest ilmselt on maapind seal kogu aeg ühtlaselt niiske ja mis peaasi, ei kuumene palavaga üle.

    Ja üks suur vihmasadu ei suudagi rohkem kasta kui mõne sentimeetri. Vahel on ju selline tunne kui maapind ei suuda vett sisse võtta, et sadanud on meetrijagu, aga ametlikult öeldakse vaid mõned millimeetrid ja 50 mm on juba katastroofilähedane sadu.

    Aga ikkagi on arukas peale suurt vihma veidi lisaks kasta ja hiljem aitab talv sellele kaasa.
    Ja oma roose hakkad väetama vaid lehtede kaudu, sest maast nad enam midagi kätte ei saa.


    bingo! :D

    VastaKustuta
  9. ma pean seda kattejuttu täpsemalt uurima, mina elan oma aias nagu kiviajaf :D

    VastaKustuta