Karjataks mõni õppinud aiakujundaja hullemal toonil kui Silver Ükssilma papagoi, nähes, mille ma täna kokku keerasin...aga midagi pole teha, mulle meeldib ja endale ma seda aeda ju õigupoolest teengi. Läbi aegade on mull kõige rohkem meeldinud sellised inglise cottage-stiilis aiad, kus mullapinda praktiliselt näha polegi ja kus küige erinevamad taimed rõõmsas üksmeeles kasvavad. Eelmisest aastast olid olemas selle istutusala mõlemad otsad, juurde sai kaevatud vahepealsed kolm meetrit. Roosiotsa sai lisaks olemasolevatele istutatud kaks roosi, Lykkefund ja Don Juan.
Uude osasse kolisid lisaks juba paigas olnud hostadele Gray Cole, Zounds ja Prince of Wales aias lootusetult valedes kohtades kiratsenud hostad Aphrodite, Big Mama ja üks Franseni kollaseleheline, mille silt on talvega kaotsi läinud, loodetavasti suudan taastada. Tahaserva Deialt hamsterdatud kanepilehine ristirohi. Sarastro püsikutest ussitatrad (Bistorta persicaria) Summerdance ja Border Beauty ning jalg-lülikaun (Desmodium canadense). Ning eesservas jäi praegu veel ruumi Suttoni seemnest digitaalistele, kas need kaheaastased sinna ka jäävad, on iseküsimus, aga igatahes on neil seal praegu parem kui liiga kitsaks jäänud istutuskastis. Kõige vaevalisem oli muidugi mätta väljakaevamine, sellele kulunud aega ei oska isegi mõõta, sai vähehaaval tentud, pea igal õhtul kärutäis. Täna aga kulus umbes kuus tundi tööaega (koos labida najal lõõtsutamise ja taevassevahtimisega), kolm suurt pakki ajalehti (nüüd on otsas, kui just emal varusid ei ole...), neli traktorikärutäit turvast (katte said ka olemasolnud osad), lõpmatul hulgal vett - kastsin nii, et kõik ümbruskonna konnad kalpsasid kokku vaatama, ega neile uut mõnusat kodu ei rajata.Higi sai ka ohtrasti valatud, hetkeseisuga 31 kraadi varjus, aga tänu päev läbi lõõtsunud tugevale tuulele täiesti mõnus. Tuul muidugi aitas ka turbatolmu higisele nahale kleepida, ise aitasin parme peletades porise kindaga kaasa, nii et lõpuks nägin välja nagu sookoll ja saagi laenama tulnud naabrimees küsis, kas ma tegelen aias ringiroomamisega. Lubas mereäärse indiaanisauna kütte panna, kuigi jah, tänu eilsele tormile olevat merevesi vaid kaheksa kraadi soe. Prr.
Titepeenras vabanenud kohtadele sai istutatud kaks siltideta taime pottidest, eks hiljem ole näha, mis neist kasvab. Ning kõige toredam on see, et energia ei olegi otsas, võib-olla isegi jaksan veel natuke jukkadele uut kodu kaevata. Oehh, kaevata ju võiks, kui oleks keegi, kes neid roppraskeid mättakärusid tühjendamas käiks. Millal nad küll kasutamiskõlbliku roboti leiutavad...
Titepeenras vabanenud kohtadele sai istutatud kaks siltideta taime pottidest, eks hiljem ole näha, mis neist kasvab. Ning kõige toredam on see, et energia ei olegi otsas, võib-olla isegi jaksan veel natuke jukkadele uut kodu kaevata. Oehh, kaevata ju võiks, kui oleks keegi, kes neid roppraskeid mättakärusid tühjendamas käiks. Millal nad küll kasutamiskõlbliku roboti leiutavad...
:DDD Sa oled ikka jube optimist kui nii tihkelt taimekesi istutad. Ma ei julge enam ühtegi hostat istutada teise kõrvale ligemale kui meeter, kuramus meetristki osadel vähe, sel aastal ilusti 3 aastat kukununnult poolemeetri raadiusega kasvanud Striptease, virutas sel aastal pea pooleteist meetrit laiust ja peitis kaks sama vanad ja enamvähem samade sordimõõtmetega hostat oma "seelku" alla. Päästeoperatsiooni käigus sain nendest õnnetukestest ainult pooled puhmad kätte ja nii mu lillepeenarde ruutmeetrid kaovad :)
VastaKustutaNo minu meelest päris sümpaatne. Ootan huviga, et ilma fotode vahenduseta Sinu aeda näha, fotod teatavasti ei näita pooltki seda, mis muidu
VastaKustutanyyd ma tean, mis aiastiili ma harrastan! Rosoljet! :DDD Mulle meeldib.
VastaKustutaLoen nüüd palavaga muudkui blogisid ja pean suure osa nimesid ära guugeldama, muidu ei teagi, millest jutt. Huvitav on.
see looklemine meeldib mulle ka.
olen ise ka pisut istutustöid teinud, aga praegu on ikka hullult palav. köögi kraadiklaas näitas kell 4 õhtul 34 öak.
merd oleks Tartusse vaja, merd!
Ma tean, et on tihedalt, aga mis teha, kui ma neid meetriseid vahemaid taimede vahel ei salli silmaotsaski...eks kui liiga tihedaks läheb, viskan midagi välja, mul ei ole ju kollektsioon.
VastaKustutaNing iseendale...kella seitsmeks õhtul said ka jukkad ehk tääkliiliad istutatud, mõne asja planeerimine võtab ikka oluliselt rohkem aega kui tegemine. Deia, sa küsisisid, miks ma nad nii suurtesse pottidesse panin, oleks sa nende tegelaste juuri näinud...
Ilusa kujuga peenar ja taimevalik on ka väga ilus. Ja mu meelest tuletavad meie kõigi aiad sedasamast rosoljet meelde, sest ikka on ju tegemist segaistutustega.
VastaKustutaVaatasin Su peenart ja mõtlesin sellele niitmisele. Kui neid peenraservi trimmerdada, kas ka tamiil kakub ajalehed puruks? Ja siis kaugemalt juba niidukiga.
Aga mättakärud? Kas Su traktori taha käru ei käi? Meie ei tee selleta enam midagi, ta ühendatakse nii, et kui lahti lased, läheb ise uppi (2 ratast ju ainult)
Jube tublid ikka! Meil siin ka üle 34 ja nii tappev, et ma ei jõua praegu küll rohulibletki liigutada
Mul ka siis rosolje aed ja mulle just nii meeldibki! Ja istutused on mul ka hästi tihedalt tehtud, siis on ju vähem rohida!
VastaKustutaKui ajalehed on maa peale pandud, siis jah, tamiil kipub lõhkuma, ju mul ei ole nii täpne käsi, et millimeetripealt mööda serva lasta. Kui ajalehed on mullapinnast allpool, saab rahuga trimmerdada. Sellepärast ma selle mättaga vaeva näengi.
VastaKustutaTraktorikäru on olemas ja kasutuses, näiteks turbaveol, aga mätastega on see jama, et sellesse kohta, kus mul neid vaja läheb, ma väikese trakaga ei pääse, suur traktor kündis kevadel rööpad sisse ja mehed ei tule ega tule oma tööd lõpetama.
See tihke istutusega peenar muutub hiljem peaaegu hooldusvabaks. Mul selline umbekasvanud on hosta-astilbe peenar (minu blogi pealmikul see peenar näha), mis saab ainult kohvipaksu ja ainus hooldus on kevadine pealsete koristamine ja kohvipaksu kihi mulda kobestamine, aga mul muudab ta täitsa hooldusvabaks kõnnitee ja ma mõtlesingi, et kui maakive ei või tõsat, kas ei ääristakspeenraserva teekividega? Mu vanemad peenrad olid kõik nii ääristatud, praktiliselt hooldusvaba peenraäär ja nn muruniidukisõbralik. Kahjuks hoovi sillutamise lõpp oli suure kehra klassiku defitsiidi ajastul ja 6 alust tellitud ja ehituspoodi toodud kive haihtus, ja ei jäänudki muud üle kui kõik peenraääred ladusime teeks, et autoga ka väravast saaks sisse sõita.
VastaKustuta