Vesi on hakanud mõnevõrra alanema. Tee peal on üksikuid kuivi kohti. Kõige sügavam on endiselt otse meie künka juures. Kuna naabrinaine käib hommikuti samasuguse jeebiga küngaste otsast põnglasi kokku noppimas ja koolibussi peale viimas, riskisin ka mina lõpuks Hondaga sellest järvest läbi sõita. Lisaks oli meil täna kohe hädasti vaja eri aegadel ja eri suundades liigelda, ühe autoga ei saanud kohe kuidagi.
Tulpidel ja nartsissidel on ninad päris korralikult mullast väljas. Sinililli ei ole veel (eelmisel aastal olid 1.aprillil), millestki muust rääkimata. Rooside ja muude asjanduste külmakahjustustest ei saa veel aru. Oksad tunduvad olevat painduvad, ei ole kuivanud ega murdu. Pungad aga alles nii imetillukesed, et pole õieti nähagi.
Aga see on suhteliselt tavaline, et poolsaarel jääme me kevadega kaks nädalat maha isegi kolmekümne kilomeetri kaugusel asuvast Tallinnast. Sel aastal tänu jääs olnud merele ilmselt veelgi rohkem.
aa-mul aias sinililled õitsevad - nii sinised kui ka valged.:)))
VastaKustutaNu ja mis ma ütlesin, et küll see vesi ka alaneb ja metsaalune ää taheneb:)
Jah, nii nagu ütlesin, ei ole Sul midagi teisiti kui mujal. Ka meie kevad, vaatamata selle aasta kiirele lumesulamisele on siin ümberkaudsetest linnadest alati samuti vähemalt 2 nädalat hilisem.
VastaKustutaTulbid ilmutavad end veel üsna tagasihoidlikult ja isegi lumekupud ei õitse veel, aga nende kasvukohas on veel laiguti lundki näha.