13. aprill 2010

Kuidas ma Bauhausis käisin

Küllap topiti see hiiglaslik reklaamitapeet iga kilulinlase ja linnataguse postkasti, isegi meile koju tuli. Muidu püsib meie postkast eriti viimasel ajal kenasti reklaamivaba.
Mõni asi oli päris isuäratava hinnaga. Mõni selline, mida meie kaubanduses varem nagu liikvelgi pole olnud.
Avamiseks sellegipoolest kohale ei läinud, isegi avamispäevaks mitte, ma lausa vihkan sellist masside kogunemist. Nädalavahetusel kah vabatahtlikult linna ei tule. Esmaspäeviti tavaliselt palju kirjatööd. Täna siis, pakkumiste viimasel päeval oli nagunii Lasnamäe kanti asja ja sai väike haak tehtud.
Oleks võinud ka tegemata jätta, sest rahval on raha nagu raba, enamjagu asju, mille vaatamise endale reklaamilehest kirja olin pannud, olid lihtlabasel kombel otsa saanud.
Kuna parasjagu midagi ei ehita ega kavatse ehitama hakata, sai ehitusepoolest väga pealiskaudne pilk üle lastud. Vibroplaat, mille endale soetanud oleksin, oli otsas. Treppredel kah. Silma jäid suures valikus põnevad iseehitajate pulgad ja profiilid, millest igasuguseid eripäraseid asju kokku oli pandud, aiapiiretest linnumajadeni. Sepisrauast suht odavad trepipiirded. Aga kuna ma olen suurema osa oma elust nagunii pidanud s***st saia tegema, seejuures saia kvaliteediga üldse mitte rahul olles, siis ma väga ei süvenenud. Ma ei ole kohe mitte üks nõks ise hammaste parandamise lainel ja midagi pole teha.
Valgustid olid kallimad kui mujal, aga suures valikus ja suht odava hinnaga olid seni meie kaubanduses pea olematud pistikupesad aeda (sellised, mida saab piigiga maasse torgata). Enda omad ma vist tellisin nüüdseks pankrotti läinud Quelle kataloogist, kui õieti mäletan.
Kellel suures koguses kotimulda vaja, soovitan minna, sest muld oli tõesti odavam kui mujal. Väetiseriiulit ma see-eest ei leidnudki ja aiatööriistade valik oli ka kurvakene.
A võib-olla oli pood suures avamistuhinas lihtsalt tühjaks ostetud.
Suurelt reklaamitud võõrasemaamplid olid igatahes nii tillukesed ja haledad, et ostuhimu ei tekkinud. Parem ostan taimed ja istutan ise, amplipotte vedeleb eelmistest aastatest veel hulganisti kuuri all.
Mõni hea ost sai ikka ka, ammuotsitud elektritarbimise mõõdik pistikupessa (ma tahan ikka juba ammu teada, kui palju meie soojaveeboiler igakuisest elektriarvest hammustab)  ja selline lulla, mis näitab kuskohas juhtmed seina sees on. Meie projektita majas äärmiselt tarvilik jupstük.

5 kommentaari:

  1. Meist jääb see järjekordne suur ostuparadiis nii kaugele, et vaevalt ma eluski sinna saan. Noh, konkurentsi, loe hinna ja kaubavaliku, jaoks on hea kui neid uusi turule järjest juurde tuleb.

    Aga igavesti paksu reklaami saime küll meiegi. Oleksin teadnud, et see nii kobe on, oleksin lasknud kogu valla oma endale tuua:), viimasel ajal on postkastid sest väga vajalikust kraamist üsna õhukesed.

    VastaKustuta
  2. vot see vidin, mis näitab, kus juhtmed seinas- selle pean endalegi soetama.
    meie 1988ndal ehitatud kortermaja on tegijatel küll arusaamatu konstruktsiooni abil kokku pandud...

    VastaKustuta
  3. Mul oleks küll mulda vaja - aga kui arvestada seda, kui palju autol kütust kulub sinna teise linna otsa sõitmiseks, siis kas see muld tulebki odavam? Ja päälegi, ei meeldi mulle seal Lasnamäel konnata - mul halb harjumus seal kogu aeg ära eksida :D

    VastaKustuta
  4. Jah, Laagrist sinna Tähesajusse ja tagasi näitas spidomeeter 60,5 km, peab tõesti rehkendama, mis odavam tuleb.

    VastaKustuta
  5. ehh, oleksid varem öelnud seda kohalikku "voolumõõtjat" - mu käest oleks võinud laenata nii kauaks kui tarvis.

    muidu mõtsin ka, et käiks ja vaataks, aga nii pagana kaugel ja nii suur. samas on seal müügil 2 asja, mida ma oma maja ehitamise ajal oleks tahtnud, aga eestis ei müüdud (soomes oli olemas ja sealsest ehitussaatest olin näinud) - üks oli fooliumiga spu saunaplaa tja teine puitkiudvillast soojustusplaat.

    juvuke - mis iganes see tähjendab, aga kõlab kenasti :)

    VastaKustuta