koju jõudes väljas -15,8, köögis 15,4 (seal on 1,2 kw põrandaküte), toas 13,2. Eile õhtul oli samas toas ahjulahmakas nii tuline, et käega katsuda ei saanud ja leige oli ahi veel täna õhtulgi. Olen paaril korral mõelnud, et kui seda ahju poleks kevadel tehtud, oleksime vist täiesti külmunud, enne oli seal toas ainult väike valmiskamin.
Eelmise postituse jätkuks - ma olen seda termopildistamise värki varemgi uurinud ja mulle on jäänud mulje, et seda läheb vaja siis, kui ei teata täpselt külmalekete asukohta. Mina tean suurepäraselt, kuskohast lekib. No võib-olla on kõigi nende suurte kõrval ka mõni pisike, aga selle teadasaamiseks vähemalt esialgu pole küll vaja mitmetuhandekroonist uuringut tellida.
Aga mida ma ei tea, on see, mis nende pealtnäha 40cm paksuste seinte sees viltu või tegemata on ja seda ei näita ka ükski termopilt. Selleks tuleb seinad lahti võtta ja just sellele mu hammas praegu peale ei hakkagi. Sellise külmaga ei saakski seda teha.
Külmetame edasi.
See-eest sain Sarastroga kaubale ja oma upsujuure (ja üht-teist põnevat veel) ma ilmselt saan. Kui keegi nende uut kataloogi tahab, siis võin meiliga saata, võrreldes koduleheküljega on mõningaid väikeseid muudatusi. Midagigi positiivset suure masenduse vahele.
jah, kui sa kindlalt tead, siis tõesti mõtet pole. ja see on ka ilmselge, et lõviosa soojusest läheb välja lae kaudu. sestap see kevadine laepealse soojustamine on küll asjaks .. aga tuleb ka muidugi korralikult teha.
VastaKustutakui sul seda kanalisatsiooni ja asja tegema hakatakse, siis saab ehk ka vähemalt osaliselt vundamenti soojustada? kuigi sellel on ka omad ohud...
ja tead, kui on ikka mingid suhteliselt piiritletud üksikud kindlad kohad, siis ... no ma ei tea täpselt, mis sul seal on ja mida pole, aga võib-olla aitab osalisest lahtivõtmisest ja kasvõi vahu (makroflex) vaheleuhamisest...
mul oli ka 1 koht, kust vundamendi kaudu tuul sisse uhas. imekombel küll, aga nii ta oli (ja ei olnud päris välisseina ääres, veidi eemal. õnneks avastasin selle esimesel talvel, siis, kui veel peale betooni mingeid põrandaid ei olnud. ega midagi, urgitsesin selle vahe lahti nii kaugele kui vähegi sain (noh, seal oli veidi peno ja veidi betoonialust kilet jne) .. ja siis lihtsalt pistsin vahupüstoli otsiku nii kaugele kui ulatus ja lasin sinna nii palju vahtu kui läks. läks peaaegu pool ballooni... välja pressis ka jupp maad eemalt... aga peale seda ei puhunud enam kusagilt ja kontrolliks tehtud termofoto oli ka ok.
VastaKustuta:) Palun saada mulle see kataloog. Ma loodan, et Sa pole seda tellimust veel teinud, äkki tahaks kah paar....
VastaKustutaNo jõudu Sulle sinna põhjamaale!
VastaKustutaKas Sul ei ole kedagi, kes päeval kütmas käiks? Kasvõi mõni naabrimees?
Selles häda ongi, et külma huugab terve põhjapoolne sein ja ma ei tea, mis seal sees tehtud või tegemata on. Muidu ma olin veel ninapidi uurimas, aga just selle seina tegemise ajal kupatati töölähetusse (üldse olin sel ajajärgul igast kalendrikuust umbes poole Eestis, sellepärast asi nii hägune mu jaoks ongi). Siseviimistlus on vineer, hiigelsuured plaadid, kusagilt natuke lahti võtta ei saa, ainult terve sein. Ja väljas on naeltega löödud voodrilaud. Mis on vahel, ei tea. Äkki pole midagi.
VastaKustutaJa töötuid naabrimehi meie külas pole. Naabrinaisi ka mitte. Täiesti masuvaba küla.
Muuseas, vundament on täies ulatuses soojustatud, nii naljakas kui see ka pole.
nojah. samas termofoto näitaks ära, kas on üksikud külmasillad, kust külm kogu seina vahele jookseb või ongi kogu sein nadi. et kas piisaks 1-2 vineertahvli lahtivõtmisest või peab rohkem vaeva nägema.
VastaKustutasamas... tead,.. mõned vineerid lahti võtta ja soojustus paigaldada/asendada ei ole tegelikult nii kallis töö. tuleb õiged mehed leida muidugi.
iseenesest jah, aitaks veidi, kui hommikul ka kütta. aga sellega on, nagu on.
VastaKustutaPlekk-katus ja klaasvill seinas?
VastaKustutaSellisel juhul ütleksin, et ülekütmine - st, et mida rohkem kütad, seda rohkem niiskust läheb läbi õhukese laesoojustuse, mis siis konsentreerub katusekonstruktsioonile ja valgub seinavilla sisse ja niiske vill ei soojenda üldse. Vill seina on üldse (nagu ütles mehe sõber, kes kutsus mu "villalembest" meest vaatama "mis tatt tal seinas on") saatanast, sest kui pole korralikku niiskustõket, imab vill niiskuse endasse ja soojapidavus kaob, ei kuivavat ta kuramus ka eriti hästi. Ma omal ajal "kaklesin" mehega, kes tahtis saepuru seinas villa vastu vahetada kui naaber vahetas (ei olnud ju nõukaajal mingit niiskustõket). Ultimaatum - kas vill või... päästis meie maja, igatahes 20 sm saepuru on osutunud soojapidavamaks kui sama paksult vill. Kus tekkisid vajumisetühikud, puurisin augu seina ja lasin vahtu sisse, lolli blondiini temp küll, aga nii soojustasin ka kõik põrandad välisseina äärest - puurisin põranda auke täis ja lasin vahtu sisse, oi, oleksite kuulnud, mida mees selle tembu peale mulle ütles !!! :)aga mis tehtud, see tehtud, nüüd kõnnime ka talvel paljajalu ja vaipu pole enam põrandale vaja. :) Teine sõda oli plekk-katuse pärast, nüüd on mees "sindliusku" iga päev käib mööda plekk-katusega majast, kus pööninguaknad lahti.
Ja olen ka hirmõnnelik, et võitsin "sõja" Ideal 4000 plastakende kasuks termopuidu pakettakende vastu, möödunud vihmane suvi näitas minu eelistuse õigsust - kõik tuulutusvariandid tõrgeteta kasutatavad (ma magan ka praegu "avatud" aknaga ja pole ka suvel aknaraame värvida vaja.
Aga enne kui seina lõhkuma hakkad, uuri kas pole selle külma seina põhjuseks see mida mina oletan, et tekib kondents, mis seinasoojustusse valgub, sest katuseharjal pole õhutust?
Ma ei taha Su tuju rikkuda, aga mu koer annab mõista, et ka veebruar tuleb külm - sööb kahe eest ja ajab karva.
Muideks, naabril on kile toas välisseina riputatud, pidi hästi sooja pidama.
Mirjam
Mirjam, Sa oled vist geenius! Kuigi jah, professionaalsed ehitajad saavad seda lugedes ilmselt rabanduse.
VastaKustutaMeie koerte ilmateade on sama, ei jõua nii palju krõbinaid kaussi kallata, kui läheb. Kütaks nad siis vahepeal tubagi...
/läheb pärast tööd vahtu hankima/
ei saa rabandust - ma kirjutasin ju ka, et ühte lekkekohta uhasin vahtu. kui ma sis seda oma ehitajale ütlesin, siis ta kratsis kukalt ja ütles, et ega paremat lahendust poleks olnudki.
VastaKustutaAGA!
seni, kuni sa pole kindel, kas a) puhub tuul (mis omakorda võib olla põhjustatud aa) halvasti pandud tuuletõkkest või ab) puudulikust villast) või b) tegemist on kondensveest niiskunud villaga, ära huupi küll vahtu lase. võid uue jama saada.
s.t. tegelikult peaks ikkagi enne kusagilt kas lahti võtma või siis vähemalt termofoto tegema, et selgust saada, mis on külma PÕHJUS. oletamine viib ... sinnasamusessegi :))
see kondensilugu võib küll õige olla, kuid samas ei pruugi. see ei tundu väga tõepärane sel põhjusel, et thela ütles, et ainult ühest seinast uhab külma. kondensi puhul oleks kõik seinad enam-vähem ühtviisi külmad. ja tegelt kui katus on vähegi õigesti ehitatud, siis valgub kondens tuulekastidess, mitte villa sisse.
seda ma ka muidugi eeldasin, et kui villa pandi, siis ikka aurutõke ka paigaldati. seina siis. katuslael ei ole, seda sa juba varem ütlesid.
ühesõnaga.. ma arvan, et tegelikult ei ole asi parandamise aspektist nii hull (loe: kallis) töö. kuid enne tuleks ikkagi veenduda, MIS konkreetselt seda põhjustab. huupi tegutsedes ei pruugi probleem laheneda + võivad tekkida uued jamad. ausalt.
aga vill iseenesest ei ole paha asi, kui ta on õigesti paigaldatud. mul on katuslael vill (koos aurutõkkega muidugi! ilma aurutõkketa võib ainult tselluvilla paigaldada ja see pole ka ideaalne lahendus) ja on väga ok. 3 naabril seinas vill ja majad soojad ja tuulepidavad. kõik oleneb õigest paigaldamisest.
haa! ja muhedikul on ka kivivill seinas :)
aga see, et põranda serva vahtu.. selle nalja tegin ma ka kogu perimeetri ulatuses ära, vaatamata sellele, et vundament on korralikult soojustatud.
VastaKustutaseal, kus betoonpõrandale läks laudpõrand laagidel, seal lasin laagi kõrguselt kogu perimeetri ulatuses vahtu. ja seal, kus maas kivi, seal tihendasin betoonist aluspõranda servalindi vahe ka vahuga.
samas kui on alt tuulutatav põrand, nagu enamasti vanades majades, seal ei ole sellest mitte mingisugust kasu
Jaa, 20cm kivisein+15cm plaatvilla, kihid risti üksteisega (rullvill on ohtlikum, võib vajuda)+ tuuletõke, liitekohad teibitud.
VastaKustutaJa ON soe, aga passisin muidugi juures. Küttekulu eelmistel aastatel - umbes 5 rummi puid ja el.kütte miinimumil vannitoas, esikus, kui ära oleme siis ka köögis. Sel aastal läheb puid ilmselt rohkem, sest lisandus II korrus.
Trummil on õigus, meil oli ka ühel tuttaval kogu sein külm, aga tuul pääses sisse ainult ühest nurgast ja siis tegutses seal villas, nii, et tundus nagu polekski seina. Seal võib miljon viga olla, mis täpselt....
Aga kui on täpselt teada, kus ja mis viga, siis praegu saab ehitajat ikka suht odavalt, vähemalt siitkandist.
Mde, olen mitmelt inimeselt kuulnud, kellel elektrijuhtmed seina sees, et võib puhkuda ka pistikupesadest, aitab nende kinniteipimine.
Thela, kuule!
VastaKustutaMa vaatasin (hoopis teisel eesmärgil üks tuttav soovitas) maa-ameti kaardirakendust. ja seal on tegelt üsna meetripealt vahemaad mõõdetavad.. kontrollisin järele - su terrassilt basseinini peaks olema ca 10 m, ja lumivalgeke peaks ca 5 m pikk olema :)
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
ee, ma olen rohkem lihtsate lahenduste inimene, see villa ja pleki ja kütmise koosmõju kui põhjus tuuletõmbe tekkimiseks ainult põhjaseinas ei kõla mo jaoks eriti veenvalt. no aga mine tea. Igatahes ootaksin ma ikkagi kevadet ja siis kisuks seina lahti.
VastaKustutaNo nii mõnus on targutada, aga Thelal on ilmelt õigus.