20. jaanuar 2010

Külmetamisest väsinud

Kui inimene seisab töökoha fuajees ja kurdab, et ei taha enam tööl olla, aga ka mitte koju minna, siis on ikka midagi tõsiselt viltu. Ma olen tõesti sellest külmetamisest pööraselt väsinud. Koju jõudes oli köögis 15 kraadi ja toas 11 kraadi, ning seda olukorras, kus köögi, esiku ja sauna eesruumi põrandakütted huugavad täisvõimsusel 24/7 ja magamistubades, kus ahjukütet polegi, töötavad öösiti salvestavad suured radikad. Kuu elektriarveks tegi see detsembris viis ja pool tuhat krooni, aga sooja sellegipoolest ei saa, ka siis mitte, kui kõik õhtud ahjude kütmisele pühendada. Vahel on tunne, et nende Klooga põmmutamiste tõttu on viimanegi 2004.aasta kapremondi käigus paigaldatud seinte soojustus maha kukkunud või kokku vajunud.
Kuigi jah, sel ajal vist kõik uskusidki globaalsesse soojenemisse, nii ehitajad kui järelevaatajad. Meie naabritel samal ajal ehitatud tuttuues palkmajas on sama külm ja samamoodi torud külmunud.
Või siis ei tulnud ehitusvead enne välja, sest eelmised talved olid suhteliselt soojad.
Mu mõistus on kas täiesti hangunud või lihtsalt otsas. Kõige uuesti alustamisele ja seinte lahtivõtmisele ei suuda mõeldagi, sest selleks pole ei jõudu ega vahendeid. Minu diagnoosi ja vanuse juures pangalaenu juurde küsima minna pole mõtet, ja ega eriti ei taha ka. Niigi unistan päevast, milleni on veel üle kahe aasta, päevast, kui see laenukoorem seljast ära saaks.
Ainuke lahendus ongi ilmsel see, et järgmiseks aastaks planeeritud kanalisatsioonitööd tuleb määramatusse aega edasi lükata ja puud võivad ka kuuri asemel õues seista.
Kui üle miinus kahekümne peaks minema, siis enam vist vastu ei peaks ja koliks kabinetti. Seal on isegi diivan ja tööliste riietusruumis saaks pesta ka. Iseasi on kogu loomaaia büroosse kolimine, kaukaasia lambakoer kabinetis oleks kindlasti väga distsiplineeriv element, aga vist hakkaks ikka pikapeale segama.
Jah, see talv on kaunis nagu Mozarti muusika. Ainult et kui ikka kaks kuud järjest külmkapis Mozartit kuulata, ei taha lõpuks enam mitte ühtegi nooti kuulda.
Jääb loota, et minu eluaja ülejäänud talved tulevad soojemad. Kevadeni on 59 päeva.

10 kommentaari:

  1. Kunagi lugesin himukalt läbi kõik Nanseni raamatud, sealt on meelde jäänud külmaga tekkinud väsimustunne. Selline väsimus, et inimesel on täiesti ükskõik, kas süüa või ei, minna pisut edasi või jääda ühte kohta kükitama.
    Mul on samuti majas hommikuti mõnikord 12-13 kraadi sooja - see on igasugust mõttetegevust halvav elukeskkond, ausalt.
    Ilus talv, tarretav ilm.
    Aga päevavalgus on juba silmatorkavalt kauemkestev. Pea need päikeselsed veebruarulõpu ilmad ei tule, mil päeval kütab päikeg läbi akna toa nurrumissoojaks.
    Natuke veel!

    VastaKustuta
  2. Brr... vot selles kütmise osas jagan Su masendust. Sama siin. Ka meie oleme alla vandunud säästlikkusele jms. Oleme samuti lülitanud kõikvõimalikud küttekanalid järgi, ent ikka tuleb pidevalt ahjudega juurde aidata.
    Aga nagu Kaamos ütles - see lõppeb varsti. Tegelikult ju läheb kiiresti! Ja Mozartit ei tohigi väga pikalt järjest kuulata:) Mõjub liiga eemaleviivalt ja ebamaiselt.
    Muideks, meie Betty keeldub üldse toast väljumast. Kui ka korraks pissile läheb, siis on varsti vingudes ukse taga tagasi.

    VastaKustuta
  3. Mul on ka kütmisest täiesti siiber! Ikka sooja ei saa! Ja masendus on tõesti peal lihtsalt külmast. Ei jõua tõesti kevadet ära oodata! Täna käisin aias uudistamas ja ka sealt pole kevadel midagi head oodata, sest jänkud on seal palju halba teinud. Masendus!

    VastaKustuta
  4. Seda, et Sul remonditud majas soojaga nii kehvad lood, on kurb lugeda ja ega aidata ka ei saa. Aga ma vist Sinu asemel laseks praegu seda maja termografeerida. Võibolla polegi see, mis vaja teha, väga kulukas.
    Mina tõusin täna, näidud -19,9C ja + 19,9C. Et tuul mööda tuba ei jaluta, pole isegi hommikumantlit vaja võtta.
    Aga külma on vaja, liiga palju on tekkinud erinevaid satikaid ja haigusetekitajaid, keda soojad talved ei hävita. Tänavu talv nagu vanasti, oleme ju sellist ikka igatsenud. Algas kenasti detsembris ja tõenäoliselt kestab aprillini.

    VastaKustuta
  5. Mina ka omalt poolt soovitan termografeerimist ja kui võimalik siis koos alarõhu testiga. Näitab kõik lekkekohad ära ja vahel võib mõni pisike praoke, kust tuul soojustuse sisse pääseb, teha ikka uskumatuid tempe.

    VastaKustuta
  6. Mis tolku mul sellest termografeerimisest oleks, kui ma tean kõiki neid lekkekohti peast, aga lihtsalt ei oska nendega midagi ette võtta, sest neile ligipääsemiseks tuleks kogu sise- või välisviimistlus maha kiskuda? Nagu postituses öeldud, mul ei ole selleks praegu ei jõudu ega vahendeid. Neid kohti on liiga palju, et mõne või isegi mõnekümne tuhande krooni eelarvesse mahtuda. Igast seinast tuhiseb, nii et käega on tunda, mis selle termograafiga seal teha...

    VastaKustuta
  7. Tõepoolest on väsimus sellest pidevast külmast nii suur, et ei jaksa enam külmetada. Power on ka ära hangunud, sest kogu aur läheb soojashoidmiseks.
    Hommikul tööle sõites oli päikesetõus väga ilus, aga juba käis peast mõte läbi, et oleks parem pilves - läheks soojemaks.

    VastaKustuta
  8. Jaah, masendav, kohutavalt masendav. Ma suutsin ennast esmaspäeval ja teisipäeval ära ka veel külmetada ja nüüd maadlen nohuga ja külmatunne oleks ilma nende kraadidetagi sees.

    Ainus lohutus ongi, et satikatele ja viirustele jne saab ehk natuke piir peale pandud.

    VastaKustuta
  9. Nõme lugu tõesti, nii palju vaeva. Ikkagi peaksid kontrollima ja miks mitte ka seda, kas soojustus üldse pandi, esines mehi, kes panid seinad enne kinni kui omanik üldse villa seal näha jõudis. Aga vast pole selline paha juhtum, tavaliselt piisab ühest veast ja praost ja kütadki ilma. Pole midagi nii masendav, kevad tuleb juba 59 päeva pärast!Murphy seadusedki ütlevad, et kui teil läheb hästi, ärge muretsege, see möödub, pean silmas seda, et hetkel on veel hästi, sest jaanuari viimane nädal ja veebruari esimene on läbi aegade olnud alati kõige külmemad.Kui see jama möödas võib juba kergendatult hingata.

    VastaKustuta
  10. Thela, kullake, ma täiesti mõistan su muret.. ja ega ei tahaks selles olukorras olla küll. aga samas... võib täietsi olla, et asi ei ole nii hull. s.t. sa tead ja tunned, kust kõlm ja tuul sisse puhuvad, eks? kas sa oled 100% kindel, et just seal kohas on ava õue? s.t. ma olen kohanud sama häda, kuid nii, et külm saab soojustuse vahele väljast ühest-kahest kohast, kuid sisse tuleb teisest kohast soojustuse ja muude materjalide "kanaleid" pidi. jah, see on ilmselt suur töö.. kuid VÕIB OLLA ei ole see nii hull. VÕIB OLLA piisab ntx voodri osalisest mahavõtmisest ja soojustuse parandamisest. võib-olla muidugi ei piisa, aga seda ju peast öelda ei oska. ja võib-olla annab märgatava lahenduse mingi ühe koha parandamine ja teised võib jätta nii, nagu nad on.... aga seda ka ei oska nõndamoodi öelda.

    hetkel ei oska öelda muud, kui ei pane paksemalt riidesse või osta spordipesu...

    ja ega vanasti ka ilmaasjata talvel kobarasse ahju peale või ümber magama ei kogunetud. kui hädaga muud üle ei jää, siis mis seal ikka...

    VastaKustuta