24. mai 2009

Aiaring

Istusin täna hommikul päikese käes terrassitrepil, jõin kohvi ja mõtlesin, mida teha ja mida tegemata jätta. Valikud olid muruniitmine, rohimine ja terrassikastidesse mulla vedamine.Kuna mu selg valutas eilsest trimmerdamisest, läksin kergema vastupanu teed ja ajasin traktori kuuri alt välja. Pole tegelikult suuremat laiskloomatööd kui trakatsiga muruniitmine, meie keerulise maastiku puhul nõuab see küll teatud rallisõiduvilumust, et kivide vahelt terve masinaga läbi pääseda, aga see on töö ajule ja kätele, muud kehaosad võivad laiselda. No ja vahepeal, kui raputamine ära tüütas, sai aias ringi kolatud. Tulpe on küll häbiväärselt vähe järele jäänud, neid peab sügise poole jälle juurde panema. Osa tulpe ja enamik nartsisse pole veel õitsema hakanudki.
See-eest õitseb akakapsas basseini serval uhkelt: Ja väike mandlipuu on esimesed õied avanud: Paar nädalat tagasi istutatud sulgjas rodgersia kavatseb õitsema hakata, kas see on normaalne?Parukapuu aga, mille vahepeal juba kadunukeste kirja lugesin, on elus, see tähendab, et juurte juures on neli punast lehekest, aga kogu ülejäänud osa kuivanud. Ei oskagi arvata, milles häda, nii külm ka ju ei olnud. Väga räbal näeb välja ka sügisel istutatud meserva iileks, kõik eelmise aasta lehed on kuivanud, samas tulevad oksatippudest uued. Ja endiselt põeb kaks nädalat tagasi Hortesest ostetud kollane sirel "Primrose", lehed on longus. Ühel lehisel on latv ära kuivanud, vist on keegi seda närinud, kas tõesti maitsevad kitsedele ka okaspuud?
Sügisel istutatud forsüütiad lähevad lehte, aga ei õitsenud. Elus on ka siidpöörised ja lursslilled. Esimesed gladioolid on ninaotsad peenrast välja pistnud, aga peenar ise nägi nii jubedalt umbrohune välja, et ei kannatanud pildistamistki. Mitte mul mullaga ei vea, eelmine koorem oli nii elutu, et seda sai praktiliselt ainult pinnatäiteks kasutada. Eelmisel sügisel ostetud koorem on ka paras savikämp ja paksult umbrohuseemneid täis - kui eelmise koormaga sain kingiks kaasa rakvere raipe, siis sellel paistab ka üllatusi varuks olevat, igatahes on ta endale juba paraja kasuka kasvatanud.
Toomingad aga õitsevad metsaservas häirimatult edasi.
Kui muruniitmisest isu täis sai, sai ühe soojaga ka kaks kärutäit mulda terrassikastidesse veetud. Õhtupoolikul said sinna ka taimed sinna sisse istutatud.
Päeva lõppu mahtus veel selle kevade esimene rabarberikook.
Aeg on praegu nii ilus, et täiesti alatu tundub olevat homme kedagi tööle ajada. Ennast eelkõige. Leppisin ülemusega (tema survel) kokku, et saan neljapäeva ja reede vabaks. Ehk õnnestub see ka tegelikult.

5 kommentaari:

  1. Minu parukapuu ka alles ärkab. Sarnaselt sinuga mõtlesin ma ka mõned päevad tagasi, et surnud vist - aga täna vaatasin et ka kuivanud tundunud okstel juba pungad puhkevad. Tegelikult olen ma viimaste aastatega nii targaks saanud, et kohe ei tasu kääridega kallale tormata. Natuke ootamist ja näed et taim on ikkagi elus. Üks vana aednik ütles kunagi, et kui jaanipäevaks pole elumärke taim andnud, siis alles võib kaaluda mahakandmist - aga isegi siis võib veel lootust olla.
    Ja üks elulõng näiteks kadus mul neljaks aastaks ära. Jõudsin juba uue sordi asemele istutada, kui ta järsku otsustas kasvama hakata - ja nüüd mul ongi kahesordiline elulõngapõõsas :D

    VastaKustuta
  2. No ütle, et Sinul kevad hiljem, minul akakapsas küll veel ei õitse.
    Aga kaotan juba lootust umbrohust vähegi vabaneda, neli päeva ei tõstnud nina maast, kõik peenrad rohisin üle, et paari nädala pärast tagasi tulles lilled ika ka näha oleksid, 2 vihmapäeva ja peenrad jälle haljendavad.

    Sigarato - umbrohi võiks vahepeal sigade grippi jääda

    Üritasin kaks korda Su Lumehelbekest kiita, väga-väga ilus ja olgu ta sama tubli ja pika eaga nagu mu "neljajalgne" sõber.

    VastaKustuta
  3. Ei ole hullemaid okaspuude vaenlasi kui kitsed. Ainult lase neid juurde ja nad laasivad või pügavad kõik puud ära.

    Meil on toomingate aeg juba läbi, praegu õitsevad sirelid ja kastanid, aga osa puid alles lehtib ja osa taimi, sh isegi mõned hostad, alles pistavad oma ninasid mullast välja.
    Ega seda õiget soojagi (mõtlen peamiselt öid) pole olnud. Ja kes nüüd vihma ikka said, on õnnega koos.

    VastaKustuta
  4. Minu parukapuu on täpselt samas seisus. noh, ta oli sel talvel ka esimest korda põhjamaal, tuli eelmisel kevadel Poolast.

    porange - uus värvitoon vist, porgandioranž ;o)

    VastaKustuta
  5. kitsed! neist ma parem ei räägi... just avastasin, et nad on paar mu heitlehist rodo (sealh kõige ilusam, erkoranzhide õitega) ära söönud...

    VastaKustuta