9. mai 2009

Las kallab!

Täna hommikul ärkasin ja kuulsin, kuidas vihm krõbistab katusel. Olen kohanud inimesi, kes ei salli silma otsaski plekk-katuseid, kuid minu enda jaoks on vihma kõndimine katusel miskipärast olnud eluaeg üks mõnusamaid helisid. Mitte et ma väga vihmafänn oleksin, märjaks saada mulle eriti ei meeldi. Aga heli on vahva. Ühte korralikku sadu vajas maapind aga hädasti, need paar sutsakat, mis nädala sees maha sadasid, ei teinud mulla pealispindagi märjaks, ainult koerad suutsid kusagilt pori üles leida. Spetsialistid sellised.
Ega ma eriti ei jaksakski aias mütata. Peale eelmise nädala töömaratoni, mis lõppes lepingu võiduka allakirjutamisega Vilniuses, tunnen end nagu trammi alla jäänud vihmavari. Istutada oleks veel vaja 30 kontpuud, 30 ligustrit ja 10 hübriidhaaba, aga küll ka selleks aja leiab. Rooside talvekahjustused lõpuks välja lõigata. Ja pooltel peenardel võidutseb endiselt umbrohi. Küll jõuab.
Esmaspäeva õhtul toppisin potti ja kasvuhoonesse veel naabrinaise sokutatud viisteist tomatitaime. Kolmapäeval tegelesin poole pimedani Franseni hostadega, ka need läksid esialgu potti ja kasvuhoonesse pikast loksumisest toibuma. Lugesin Kähri raamatust, et suurtele hostadele tuleks kaevata 90 cm sügavune auk... no sellise augu kaevamiseks tuleb mul naabertallu minna, meie krundil see kohe kindlasti võimalik pole. Õnneks ma seda varem ei teadnud, ja siiani on mul kõik hostad elus ja ilusad, oluliselt väiksemast august hoolimata.
Peale kasvuhoonesse veel kuue Ceresest ostetud kurgitaime sokutamist neljapäeval pole seal niigi palju ruumi, et sisse astuda, kasta saab kastmispüstoliga ukse pealt.
Luige laadale seekord ei jõudnudki, tavaliselt on mõistlik sinna reedel minna, aga eile olin Vilniuses, kus õitsesid õunapuud ja kirsid, ilus oli. Nädalavahetuse laadal on minu jaoks liiga palju rahvast, tüdinud-väsinud müüjad ja parkimiskoht õnnestub tavaliselt saada nii kaugele, et midagi osta ikka ei saa, sest ei suuda nii kaugele tassida. Need mõned viltlehed ja petuuniad, mida saada tahaksin, saan osta ka kuu lõpus Keila laadalt, praegu poleks neid kuhugi panna nagunii, uus terrass pole veel päris valmis.
Kordese roosid kolisid kasvuhoonest välja, kuid on endiselt pottides. Enamik tunneb end hästi, kuid paar Westerlandi näevad väga nirud välja, ehk on asi ikkagi selles, et oli liiga külm, kui nad tulid. Huvitav oleks teada, kuidas teistel sama partiiga saabunud roosidel läheb.

2 kommentaari:

  1. See tänane vihm oli mõnus jah! Ja selline soe. Istusin hommikul õues katuse all ja jõin teed - ja õhus oli lausa tunda kuidas taimed kasvavad. Ja parimat lõhna pole minu meelest olemas, kui see vihmajärgse looduse lõhn.
    Kiire nädal oli minulgi. Lasen nüüd kõrvad lonti, punastan ja ütlen, et sulle lubatud metspiprad on ikke veel metsas alles - lihtsalt ei ole jõudnud metsa minna. Aga üritan selle vea kohe parandada esmaspäeval-teisipäeval. annan siis kohe teada.
    Hostad - kas sa tellisid ise või on need koos Trummiga tellitud? Et siis ehk on minulgi ostasid oodata...

    VastaKustuta
  2. Las see metspipar järgmisel nädalal veel kasvab, ma olen reede õhtuni Eestist ära ja kuuldavasti pidi Odessas isegi internetiga kehvasti olema. Hostad tellisin ise, olen väga rahul, terved ja ilusad taimed.

    VastaKustuta