Kui ma hommikul köögis kohvi üles panin, vedeles letil asuval ahjupannil kaks õhtust järele jäänud grillvorsti. Kuni kohvimasin turtsus ja puristas, panin arvuti käima ja tegin veel üht-teist. Uuesti kööki jõudes olid vorstid pannilt kadunud, ja letil istus täiesti süüdimatu näoga kass. Et kass kaks vorsti pintslisse pani, on väheusutav, natuke liiga suur ports tema jaoks korraga nahka pista. Nii et suure tõenäosusega triblas kõikjale jõudev kass käpaga vorsti
d pannilt lihtsalt maha ja edasi kadusid nad juba all ootava kolli lõugade vahele.
Nii palju siis koera dieedil hoidmisest.
Üks raamatusoovitus loomasõpradele ka, Tiina Toometi loomalood, äsja ilmunud. Puksusin eile õhtul seda lugedes kogu aeg naerda, mitte põrmugi kehvem kui näiteks Herriott. Kuidagi armsalt kodumaine ka veel.
d pannilt lihtsalt maha ja edasi kadusid nad juba all ootava kolli lõugade vahele.
Ehhee - see nii tuttavlik kuidagi:))
VastaKustutaAinult meil on kassi asemel plika, kes siis salaja penidele kõrgematest kohtadest head ja paremat aitab alla tuua. Mul koerad vahepeal olid ise juba nagu jõuluvorstid. Ja ega penid lollid pole- nad teavad täpselt kelle tooli juures istuda söögi ajal. Miskipärast ei istu nad kunagi minu tooli kõrval :D
Ja seda oli küll hea kuulda, et sul tervisega kõik korras. Küll ka need viimased vastused negatiivse leiuga tulevad :D
Ja Muhedik ütles väga õieti, et kõike ei peagi ise tegema - las osa asju teevad teised, kes seda premini oskavad.
Ja parooliks on seekord relax :) - tabav eksole.
Tiina raamat on ka minul lugemisjärjekorras, ainuke asi, et millal mul tekib aega seda lugeda. ei tahaks lihtsalt niisama diagonaalis seda lugema hakata.
VastaKustutaAga ma millegipärast arvan, et paljusid lugusid olen ma juba enne kuulnud, aga ikkagi tore neid ka raamatukaante vahel leida.