Kataloogidest ja muust

Deia kirjutas hiljuti, et kataloogid on saatanast. On küll. Ja eriti saatanast on see aeg, kui kõik nendest tellitu hakkab üheaegselt kohale saabuma, vihma sajab, väljas on 12 kraadi ja sul endal pole mitte kõigeväiksematki aiatööde tuju. Parema meelega loeks pleedi mässituna kamina ees raamatut.
Aga igaüks peab (endatellitud) risti kandma ja nii sonkisingi üleeile õhtul kaunis tujutult labidaga maad, avatud Plantexi pakk terrassilaual. Neli Hansalandi said kohe koha, nendega olin arvestanud ja teadsin, et selle koha peal kaevata saab. Aga hostade ja astilbedega nii hästi ei läinud, labidas käis kill ja kõll vastu kive ja lõpuks maandusidki nad selle koha peal, kuhu ma esialgu neid mitte ei planeerinud. Eks järgmisel aastal näeb. Raikaerik näeb nii hale välja, et vist pean ta potiga maasse panema, muidu kõngeb veel enne sügist ära või ei mäleta ma ise enam kevadel, kuhu ma ta toppisin. Lillesibulad jäid edasiseks.
Enne siiski tegin taas peenraservatrenni. Kuna traktor on remondis, vedas mättaid ja liiva kondimootor. Ikka see minu oma. Tahtsin pilte teha before-and-after, aga kuna before juhtus fotoka aku tühi olema, jäi ainult after. Õhtul tulid külalised, nii juhtuski, et peale peenraservadega tegelemist muuks enam aega ei jäänudki. Kui ma iga nädalavahetus natuke nende peenraservadega jandid, jõuan ehk jõuluks valmis. Kui maa vahepeal ära ei külma.
Roosipeenrast õnnestus siiski before ja after pilt saada. Mina ise olen tulemusega igatahes päris rahul.








Vahepeal tõi veel Tartu kandis käinud kolleeg Aiasõbrast ühe tellitud pojengi, kurdlehise rabarberi ja palderjani maitsetaimepeenrasse. Ka need kolisid täna maasse. Istutasin ümber ka ühe vähese valguse käes kannatanud roosi, Tess d´Urbevilles. Uskumatu küll, aga nii roosile kui pojengile Laura Shaylor õnnestus pea 40-sentimeetrine auk maasse saada, see on minu aias küll harukordne juhus. Nii et tänu sellele õnnestus neil korralik kompostikiht alla saada.
Lõpuks jõudsin ka sibullilledeni ja kõigepealt kirusin end maapõhja, sest asjasse vähese süvenemise tõttu olin suutnud tellida kahed sibulad, mis vajavad talvekatet. Kuna aga vandumisest oli vähe tolku, istutasin koerahamba "Pagoda" ja sämplille "Pink Diamond" mugulad maja ette roosipeenra serva, sinna tuleb kate nagunii. Buhhaara iiris ja linnupiim läksid lõunaküljele väikese basseini juurde ja 30 kolmevärvilist krookust panin ikkagi vaasi. Kui ei katseta, ei saagi teada...
Ja viimaks eksperimenteerisin natuke põõsaalustega. Olen korduvalt katsetanud pargirooside murus kasvatamist, aga sellest ei taha midagi välja tulla, sest seni, kuni põõsad alles pisikesed on, hakkavad neid kohe naadid, võililled, nõgesed ja varemerohi lämmatama. Nüüd panin põõsaste alla Muhediku hostaideest laenatud ajalehti ja vedasin peale liiva. Kui põõsad suuremaks kasvavad, võib selle katte ju ära võtta. Esialgu on tulemus selline.


Ja lõpuks üks tänane kodune dialoog
Mina oma kõige mesimagusamal häälel: "Äkki Sa oled nii kena ja tood mulle ühe kärutäie liiva"
Poiss: "Ma ühe juba tõin!"
"Nojah, aga see sai otsa..."
Poiss ohkab südantlõhestavalt.
Panen käed puusa: "Õunakooki sõid?"
"Jah, aga ma sõin ainult ühe kärutäie jao."
"No siis lähed ja sööd veel ühe kärutäie eest!"
Liiva ma muidugi sain.