Roosiinventuur

Nagu tavaliselt, hakkab augustikuuks aiamise aur vaikselt otsa saama ja kevadisest entusiasmist on ainult mälestus alles. Mäletan täiesti selgelt, kuidas eelmisel aastal vaikselt ropendades Bakkerist tellitud kahtsadat krookusesibulat septembrilõpu märga ja külma mulda surusin - aga see ei takistanud mind sugugi sel aastal veel kahtsadat tellimast, sest see varakevadine krookustemeri oli nii ilus... Aga muidu suuremateks muudatusteks pole enam viitsimist ja küllap ongi hea, mingi aeg peab olema ka selline, kui istud lihtsalt maha ja naudid omaloodut. Isegi Jumal olevat seitsmendal päeval puhanud ja leidnud, et see, mis ta loonud, hea olevat. Khm. Tagasihoidlikkus olevat voorus.
Aga praegu on just õige aeg teha üks väike roosiinventuur ja panna kirja, mis sel aastal uut ja kuidas neil läheb. Mul on küll olemas ka korralik andmebaas, aga topelt ei kärise.
Niisiis, ringkäik roosiaias, suund tagauksest vasakule. Crown Princess Margarethe, sellekevadine, näitas paari õit, praegu puhkab, aga uued pungad on tulemas. See-eest roosasid õiekobaraid täis Coral Border on pinnakatteroosi kohta küll hiiglane. Lichtkõnigin Lucia on pikkuses kõvasti visanud, taim on ka kolm aastat vana, kuigi tervelt kaks korda maapinnani maha külmunud. Järgmine on Europeana, eelmisest aastast, aga õitsenud veel ei ole. Lubab hakata. Edasi sellekevadine tulija Malicorne, pole samuti veel õitsenud, aga kohe-kohe hakkab. Ka kevadine Jazz õitseb järjepidevalt. Siis Rhapsody in Blue, ilusad terved taimed sinises õiteilus. Siis üks ehtne tordiroosipõõsas, Astrid Lindgren. Roosad õied nagu muinasjutt. Edasi tuleb leiunurk, ostetud ehituspoodidest siltidega Roos, punane (võrdlus: inimene, valge... ütleb see kellelegi midagi?). Enamjaolt olengi neid õieilu pärast ostnud. Leiunurga kroon on aga tumepunane roos, mille mahajäetuna leidsime, aga sellest olen ma kunagi juba kirjutanud. Tema kõrval tilluke kollane kääbusroos, kah nimetu. Edasi Yellow Fairy, mis eelmisel aastal põdes, sel aastal aga kenasti kosunud on ja paistab, et suurem õiteilu alles saabumas. Kevadel istutatud Schwarze Madonna, mis on esimese tõepoolest mustjaspunase õie avanud. Austriana, mis vahepeal hinge tõmbas, nüüd aga uut õitelainet alustab.
White Cover ja Pink Cover peaksid samuti pinnakatteroosid olema, minul aga on mõlemad kahe aastaga põõsamõõtu kasvanud, kuigi talveks lõikasin nad üsnagi maha.
Rote Flammel on puhkepaus ja tundub, et ta tegeleb hetkel rohkem väätide kasvatamisega kui õitsemisega. Clamis Castle aga juba alustas teist raundi. Esimest lainet on lõpetamas ka roosad Bonica ja John Clare.
Selle majakülje lõpetavad Winchester Cathedral ja Tess d´Urbeville, mõlemad juba mitmendat aastat aias, mõlemad õitsevad, aga võiksid paremad välja näha. Isegi ei saa aru, mis neil probleemiks on, otseselt nagu roostet vms pole, võib-olla lihtsalt pole koht hea.
Samast kolme aasta tagusest ostust kreemikas Evelyn põdes ka kaua, aga sel aastal on ilus ja tugev. Maja ees on talle veel seltsiks eestimaine kollane Mati peenras ja pargiroosid Ritausma, Hansa, Aurora ja Madame Plantier. Neist kahte viimast ma pole õitsemas näinud ja tundub, et ei näe ka sel aastal, pungi lihtsalt pole. Aga eks loodame siis järgmisel aastal. Tühja kohta sel peenral kolis veel sel aastal Pink Pavement.
Ringiga maja poole tagasi tulles jääb teele veel Schneewittchen, mis pidi mul kevadel peaaegu hinge heitma, sest sipelgad otsustasid tema juurtele pesa teha. Vana hea lehtpuutuhk aitas ja loomakesed kolisid mujale. Ja roos isegi õitseb!
Westerlind vajab samuti ümberistutamist, kuna on liiga varjulises kohas. Ma pole ainult veel suutnud otsutada, kuhu ma ta ümber kolin.
Chinatown läks mul eelmisel aastal välja ja muutus valgeks kibuvitsaks, aga ma ostsin sel aastal neli uut asemele. Õisi sel aastal ei looda, aga ehk järgmisel.
Edasi veelkord Hansa, seekord juba vanem olija. Ja selleaastane White Pavement, mis näeb kahjuks väga hale välja. Sama lugu samast partiist pärit Red Pavement´ga, mis vajab ka Scorega turgutamist ja mis on minu suureks pettumuseks roosa, mitte punane.
Siis mairoos ehk Rosa pimpinellifolia, mille kõik neli istikut ma poolsurnuna kätte sain ja elule poputasin. Ehk näeb järgmise aasta varasuvel ka õisi.
Kurista pargiroos ja Lumivalgeke, mõlema õiekaskaadid läbi suve.
Ning veel terve peenratäis selleaastaseid uusasukaid: nõtke ja armas Mõrsjaroos kolme isendiga. Kohe esimest korda õitsema hakkav Golden Celebration. Weisse Nelkenrose, mis nägi saabudes kaunis kidur välja, aga on kosunud. Frühlingsduft, mis kasvatab end küll usinalt kõrgusse, aga õitsemist vist sel aastal ei planeeri. Ja Teasing Georgia, samuti kollane, ka kohe-kohe õitsema puhkemas.
Ning lisaks nagu kõigis rannakülades, kibuvitsad. Tavalised roosad ja haruldasemad valged. Üks punaselehine ja terve seltskond mere äärest koju toodud kurdlehiseid.
Ilma olen aegade jooksul jäänud kolmest roosist. Juba eelpoolmainitud Chinatown, mille väljaminemine jäigi kaunis salapäraseks. Robusta, mille külm ära võttis, hiljem kuulsin asjatundjamate käest, et sellele roosile mereäärne kant ei sobigi. Ja Persian Yellow, mille istutasin lihtsalt halba kohta (hiljem proovisin samasse kohta magesõstart panna, aga isegi see läks seal välja, kuigi igal pool mujal meil kasvab lausa umbrohuna).