Tõelise diletandina pärinevad kõik mu aiandusalased teadmised ilusate piltidega aiandusraamatutest, internetist ja ajalehesabadest. Mis paraku annavad üksteisele vahel ristipõiki vastukäivat informatsiooni.
Rooside istutamisõpetus on igal pool pea sarnane, kaevata tuleb ca poolemeetrine auk ja see mullaga uuesti pooleldi täita, et juurtel lihtsam oleks areneda. Roos maha istutada ja pookekoht kindlasti mullaga katta.
See teooria võib ju iseenesest õige olla, aga meil sellist kohta, kus poolemeetrise augu maasse saaks, lihtsalt ei ole. Või ei ole mina seda üles leidnud. Nii et teoreetiliselt ei tohiks roosid meil üldse kasvada. Aga minu suureks rõõmuks ikka kasvavad.
Rooside väetamise kohta on aga neid õpetusi seinast seina. Üks ütleb, et roosiväetist tuleb anda alates rooside kevadisest lahtivõtmisest kuni juuli lõpu-augusti keskpaigani üks peotäis iga taime kohta iga kahe nädala tagant. Selle õpetuse järgi ma olen talitanud eelmisel ja üleeelmisel aastal ja roosid on õitsenud nagu hullud. Ja ka talve kenasti kuuseokstest katte all üle elanud.
Teine teooria ütleb, et roose tohib väetada mitte rohkem kui kord kuus ja siis ka väga ettevaatlikult. Seda teooriat olen katsetanud sel aastal, rohkem küll olude sunnil, sest kevadise opist paranemise-lahkuminemise-kuuriehituse-reisimise karussellis läks aiatööde järg väga proosaliselt käest ära. Ja kuna asi juba nagunii käest oli, siis tuligi mõte, et miks mitte suve lõpuni selle teise õpetuse järgi proovida. Kahjuks peab nentima, et tulemused ei rõõmusta eriti. Oma osa on kindlasti ka jahedal ja pilvisel suvel, aga roosid ei taha õitseda. Mõned õitsesid ainult esimese laine ajal, mõned pole üldse õitsenud ja ülejäänute õied vähemalt teise laine ajal kipuvad olema väiksemad ja hädisemad kui tavaliselt. See-eest põõsad on ise tugevad ja terved ja miskipärast kasvatavad hiiglapikki oksi (Rote Flamme, Frühlingsduft, Lucia). Õiepungi paraku nende okste otsas pole.
Kasutanud olen kõikidel aastatel sama väetist, Floramixi granuleeritud roosiväetist. Sõnnikut pole siinkandis kusagilt võtta ja vedelväetistega ma ei viitsi jantida. Ainult kaktus saab vedelväetist.
Kastmise suhtes olen aga nõus selle teooriaga, et kui juba kasta, siis põhjalikult, tilgutamine teeb taimed nõrgaks. Sel aastal pole küll kastmisest eriti mõtet rääkida, meie voolikud seisavad jaanipäevast saadik seina ääres rullis. Aga muidu, kuivadel aegadel, olen kastnud äsjaistutatud roose umbes kolme nädala jooksul iga kahe päeva tagant ja vanemaid olijaid umbes kord nädalas. Kastmiseks olen kasutanud otse puurkaevust tulevat külma vett, aga püüdnud mitte põõsaid väga märjaks teha, vaid vee otse roosidele kurku suunata. Vihmavett ma küll mingil määral kogun, aga seda kuival ajal nagunii ei jätku ja minust ei ole ka eriti kastekannudega ringi sibajat.
Aga eks nii palju kui aedu, on ka erinevaid tingimusi ja meil siin tuulisel ja kivisel poolsaarel kehtivad kindlasti teistsugused reeglid kui kusagil Lõuna-Eestis kuplite vahel. Igaüks leiab katsetamise-proovimise teel oma aeda sobiva ja absoluutseid tõdesid ei eksisteeri.
Mina üritan küll igasuguse keemia aiast maksimaalselt kaugel hoida. Ei oska kuidagi kommenteerida rooside väetamist, mul lihtsalt puudub see kogemus. Aga mu kibuvitsad ja väga vanad pargiroosid on sel aastal küll väga hästi ka väetamata õitsenud. Me oleme neile küll istutusauku andnud orgaanikat mitmete aastate varu. Võib-olla peaks uurima hoopis, millal tekivad rooside õiealgmed, võibolla oli see periood neile ebasoodne. Iirised nt. moodustavad järgmise aasta õied eelmise aasta augustis ja kui see on kül ja vihmane, siis järgmisel aastal korralikku õitsemist ei tule. Pikad kasvud näitavad ju küll head taimearengut, jõuaks nad vaid puituda. Seda protsessi aga väetamine pärsib
VastaKustutaMina olen roosidele kasutanud Osmocote roosiväetist, graanulid, mis peaksid tagama toitained kogu vegetatsiooni perioodi. Annan seda väetist neile kevadel kui maapind juba soojenenud on - ja roosid on võimsad. Rohkem väetist ma ei kasuta. Kunagi proovisin ka sügisväetist anda, aga nagu ei täheldanud erilist kasu. Sügisel, enne külmade tulekut lõikan niikuinii kõik puitumata oksad ära. Öeldakse et roos on suur õgard ja teda on raske üle väetada. Kastmisega teen umbes samamood nagu sinagi, et uusi taimi kastan kuival perioodil iga kahe päeva tagant ja vanad olijad saavad umbes 1 x nädalas. Ja kastan ikka korralikult. Lehtedele ei olegi hea vett lasta, see soodustab igatsugu seeneliste teket ja levikut.
VastaKustuta