16. september 2012

Aiamisi ja saiamisi

 Laupäeva hommikul viisid kõigi aiagurmaanide teed Võhma ja au Võhma Kanarbikule, kes juba kolmandat aastat sellist toredat üritust korraldab. Loomulikult kaasnes sellega palju kallistusi ja kohtumisi armsate inimestega.Lehvivas keebis ja pikakskasvanud juustega M näeb välja nagu kusagil mõõga-mantli filmist väljakukkunu :)
Keegi eile Võhmas küsis, kui suured on hortensiate õisikud. Tikutoos üldtuntud võrdlusobjektina oli piisavalt kerge, et õisikutel püsida neid vigastamata. Puishortensia Annabelle
Aedhortensia Limelight

 Aedhortensia Vanilla Fraise
 Kuivõrd Võhmast sai edasi mindud veel Muhedike juurde, seal ma põhimõtteliselt fotokat välja ei võtnud, sest valgus oli liiga halb, jõudsin koju kell kaks öösel. Otse loomulikult olin hommikul nagu zombi, no ei istu mulle see öösiti ringihulkumine. Molutasin ja tukkusin pea keskpäevani, siis aga tuli eilsetest positiivsetest elamustest saadud energialaks tagasi. Istutasin maha kõik Võhmast hamsterdatu, viimase puishortensia sel aastal Mega Mindy, neli sorti nartsisse ja veel paar ripakil olevat potsikut ja jäi aega septembrikaunitaridest piltegi teha. Roosa krüsanteem, mille nimi on kahjuks kadunud, aga kes ühena vähestest meil uhkelt õitseb.
 Perovskia näeb pildil lahjavõitu välja, tegelikkuses on ta imeilus.
 Viltune kilpkonnalill
 Kirju jalakas
 Amuuri siidpöörise, selle keskel oleva hiiglase, ostsin mõned aastad tagasi Aiasõbrast. Võimaliku külmahellikune istutasin ta algul künka otsa, kus soojem, aga seal talle ei meeldinud,. kasvatas nii poolteist- kaks kõrt. Eelmisel kevadel tiigialaga alustades kolisin ta ringi, sest igasuguste siidpööriste parim koht on vee ääres. Nüüd on lubatud pea kolmemeetrine kõrgus pea käes, võrdluseks, eesolevad tutsakad on umbes poolemeetrised siberi iirised.
 Ameerika kermesmarja valmivad viljad lausa säravad päikeses
 Põõsasmaranatel on pidu
 Tulbipuu on end juba minust pikemaks kasvatanud, aga paraku need pungad. mida õiepungadeks pidasin, olid ikka lisalehtede pungad
 aga ärgu õitsegu, ka kahe käelaba suurused lehed on imeilusad
 Kolmeaastased püsikud hakkavad täiskõrgust saavutama, üle kahe meetri venitab end lõhislehine päevakübar. Aga ei taha omal jõul püsti seista.
 jasmiinipõõsa varjus soleerib kobarpea
 suvikud kasvavad meil põhiliselt ise paljunedes, ainult peiulilled on ette kasvatatud. Kuna selle koha peal on maa sees ilmatu kivimürakas ja selle peal vaid umbes 5cm mulda, püsikuid siia panna ei saa. Aga suvelilledele sellest piisab.
 Ja siis ma tegin üle tüki aja süüa. Viineripirukaid juba tegelikult reede õhtul. See on küll nii lihtne toit, et sellega peaks hakkama saama isegi üksi koju jäetud mees :D. Oluline on muidugi, et viinerid oleksid lihast, mitte tontteabmillest. Lehttainastes ma erilist vahet peale hinnavahe leidnud ei ole. Nipp on veel selles, et taignast tuleb lõigata umbes 2cm laiused ribad ja need ümber viineri keerutada, jääb õhulisem ja krõbedam. Plaaditäiest pirukatest oli mulle hommikuks pildistamiseks ja söömiseks jäetud kaks.
 Ning kuna M ahnitses Muhedike pirnupuu alt terve kotitäie pirne, olin ma sunnitud kooki tegema. Googeldasin retsepti, aga midagi ahvatlevat ei leidnud. Siis improviseerisin.
100 g võid
100 g tumedat šokolaadi (kasutasin Bitterit)
                    sulatada ja segada mikrolaineahjus
4 muna (kodustelt kanadelt) vahustada
2 dl suhkruga
munavahule lisada
2 dl jahu segatud 1,5 tl küpsetuspulbriga
lõpuks lisada või ja šokolaadi segu
silma järgi hinnates umbes pool tainast valada määritud plaadile
lisada ca 1 kg pirnitükke ja 1 peotäis jõhvikaid
kallata peale ülejäänud tainas.
Esialgne mulje oli, et kas pirne oleks pidanud olema vähem või tainast rohkem...aga tulemusel ponud vigagi ja katseisik M pistis hooga nahka kolmandiku kooki ja väitis, et väga hea on. Minu magusasoolikas pole täna kodus, ja karta on, et hommikuks pole kooki.

9. september 2012

Nädalavahetus

Eilse päeva kohta ütles ema, et taevas nagu tite tagumik, iga natukese aja tagant sahmakas vett. Pidas ikka kuiva ka, sain kõik päevaliiliad ümber kolitud. Hmm, mul oli ettekujutus, et mul ei ole neid väga palju. Kolimise käigus selgus, et ega neid just vähe ka ei ole. See pildil olev puutüügas mõelge olematuks, M-l läks seda metsikut õunapuud maha võttes saag katki...

Ilus on. Kõrged püsikud on sel aastal meeletult ilusad. Tiik ajab üle ääre.




Nädalavahetuse tegemsed siis: lõpetatud päevaliiliate ümberkolimne. Kolitud veel mõned püsikud, praegu on hea vaadata, kui kõrge miski asi on. Istutatud kõik pottides olnud hortensiad ja juudapuu, Osa asju torgatud pottidega maasse järgmist aastat ootama, kui ideed, kuhu neid istutada pole, siis pole mõtet punnitada.

Istutatud neli sorti nartsisse - enda arust käisin eelmisel nädalal aiapoodides nartsisse ostmas, aga täna saaki loendades selgus, et olin ostnud 4 sorti nartsisse ja 13 sorti tulpe, no mis ma teha saan, et nii lahedaid tulpe müüakse. Nendega on veel aega, muld liiga soe.
Suheldud uue kodakondsega, kellest üritan õues sündinud ja kasvanud kassipojast nüüd kodukassi koolitada. Välja esialgu ei lase, õnneks sai kohe aru, milleks on liivakast. Aga väga pelglik on endiselt, kuigi täna tuduti juba perenaise voodis ja nurru lüüakse süles ka kõvasti.
Rohkem ei kirjuta, muidu hakkavad suurelehised jälle laialehisteks muutuma. Vanni ja pessa, koos kassipojaga.

7. september 2012

...ja veel hortensiaid

Hortensiad tunduvad olevat nagu roosidki, kui korra nende lõksu langed, siis enam lahti ei saa. Hortese 50% allahindlus sundis sinna teisipäeval sisse pöörama ja kuigi suuremale osadele hortensiatest allahindlust ei olnud (no mis sa nendest viimastest eksemplaridest ikka alla hindad...), sai enda ja Muhediku soovidest käru niivõrd täis, et kohalikud töötajad hüppasid appi käru kassasse toimetama. Auto sai ka üsna täis, sest põõsad olid ilusad suured ja tagavaatepeegliga polnud õhtuni midagi pihta hakata. Minu noos siis:
Aedhortensia (hydrangea paniculata) Magical Fire
 Aedhortensia Last Post

Aedhortensiad Unique ja White Lady olid juba õitsemise lõpetanud (potis juhtub see kiiremini). samuti puishortensia Pink Pincushion. Neid saab pildistada ehk järgmisel aastal.

Kolmapäeval aga sain Muhediku käest vihje, et Garden.ee müüb ka hortensiaid, muu hulgas meil talvekindlaid suurelehiseid. Pool tundi peale vihje saamist oli tellimus tehtud ja täna läksin oma kaunitaridele järgi, jälle auto täis....
Suurelehine hortensia (hydrangea macrophylla) Zorro

Suurelehine hortensia Forever&Ever Peppermint

Suurelehine hortensia Blue Tit (õige peaks tegelikult olema Blue Titmouse ehk Blaumeise)
 
suurelehine hortensia Green Shadow ei õitsenud, aga on nii eriline, et ma ei pidanud vastu kiusatusele netist pilti laenata:




Suurim segadus on aga tegelikult laialehise hortensiaga, mida müüdi You&Me Together nime all. Põõsas ei õitse, nii et määrata on võimatu. Paraku aga näitavad tootjate andmebaasid www.forever-ever.eu ja www.youandme-hydrangea.com, et sellenimelist hortensiat ei ole. On näiteks You&Me Forever või Forever&Ever Together. Legaalse paljundusega pole ka paraku tegemist, sest nagu Muhedik oma blogis hiljuti mainis, peavad nende seeriate potid olema vastavad. Seda kinnitas ka Forever&Ever Euroopa esindus, kellega täna õhtul suhtlema juhtusin. Eesti maaletoojat ma patuseks ei pea, tema müüb heas usus edasi. Loodame parimat, et sort on vähemalt üks neist.
Lisaks sain kauaigatsetud kanada juudapuu ja saamata jäi veel aedhortensia Mega Mindy, mida hetkel lihtsalt ei leitud, aga lubati hiljem anda.
Nii et kui aiajumal ilma annab, läheb jälle istutamiseks...

6. september 2012

Tabamas tantsivaid siile

Pühapäevase tugeva tuulega polnud siilikübarate pildile saaminse sugugi lihtne, keerutasid teised oma seelikuid hoolega mööda peenart ringi. Mõni õnnestus ikka tabada ka. Minu kõige esimene siilikübar, kunagi Bakkerist tellitu ja sordinimi ammu kadunud. Teiste piltide järgi kaldun arvama, et võiks olla Fatal Attraction, tõsiselt tugevavarreline, kellele ei tee ükski vihm midagi
Merinque
Täidisõieliste sordid on segamini, sest M suleline haarem käis peenras siblimas ja kiskus kõik sildid välja. Googeldada praegu ei viitsi. Üks peaks olema Cranberry Cupcake ja teine Razzmatazz, erinevus peamiselt suuruses.

                                                                      White Swan
                                                                   Primadonna White

Green Envy. Kadedus ei peagi ilus olema.
                                                                           Sundown
                                                                     Art´s Pride
                                             Deialt saadud täidisõieline
                                                             Harvest Moon, noor õis
Peenras on ka noorukesi, kes veel ei õitse, ehk järgmisel aastal. Ning miskipärast tundub, et neid tuleb ka juurde.

2. september 2012

Hortensiad, hortensiad

..on rooside kõrval kujunemas mu tõsiseks kireks ja ma kuidagi ei suuda oma näppe nendest iludustest eemal hoida. Mis muu pakuks varasügisel või hilissuvel sellist rikkalikku õievahtu. Armastus hakkas sellest esimesest puishortensiast Annabelle, neljaaastasena kasvatab ta inimpeasuuruseid õisikuid.
 Tema noorem õeke sellest kevadest, Invincibelle
 Aedhortensiate (hydrangea paniculata) aretus läheb ka järjest uhkemate õite suunas, aga selle tegelase nime olen juba kaotanud, ostetud Siguldast, seega pole ka tšekki kuskilt võtta.
 Magic Candle
 Wim´s Red
 Early Sensation
 Vanilla Fraise (selle tagant piiluv eeslike ajab alati haukuma Deia kutsika)
 Limelight
See kandis silti lihtsalt hydrangea paniculata
 Karvane hortensia esineb sel aastal nirult, lehed longus, üksainuke hale õieke ja kaks võsu kuivanud. Ei oska arvata, millest ta puudust tunneb.
 Veel aedhortensiaid, Phantom
 Pink Diamond
 Bobo
 Pinky Winky
Suurelehised hortensiad (hydrangea macrophylla) on ka põhjamaades kanda kinnitanud. Endless Summer The Original
Endless Summer Bride ja Forever and Ever Blue ei pakkunud täna kahjuks ühtki pildistamiskõlbulikku õisikut, alles kosuvad istutuskohtades. Kusagil on veel paar serratat, mis pole veel õitsenud, roniv hortensia, mis eriti veel ei roni ja tammelehine, mis ka ei õitse. Aga ikka vähe, ootan Hortese sügisest allahindlust (sest hortensiad on päris kallid) ja FB-s nähtud album pani hoopis Rootsisõidule mõtlema, aega on aga pagana vähe...
See-eest olin täna kange naine, istutasin maha kõik eelmisel nädalavahetusel kokku ahnitsetud puud ja põõsad. Augud kaevasin ka täitsa ise.  Nüüd tuleb koht leida veel kevadisest püsikuseemnekülvist imekombel tärganud mõnekümnele taimele. Selleks aga on vaja täiesti uut istutusala, sest vanad on täis mis täis. Kuidas ma mööda laatu ringihulkuva M nii kaugele saan, on küsimus...minu selg on nüüd kange sõna otseses mõttes, sest kaevamine ei ole mu tugevaim külg.
Mõni asi aga on lihtsalt vahva. Kuna ma artišokke ei söö. lasen neil südamerahuga õitseda ja pealegi käitub see tegelane mul püsikuna, kuigi ei pidavat meil talvituma. Kas head talved või eriti visa eksemplar...
Lugejate soovil lisatud ka paar üldisemat vaadet hortensiatele. Istutamisel tasuks meeles pidada, et aedhortensiad kasvavad ikka päris suurteks põõsasteks, neid peenrasse toppida ei maksaks.




1. september 2012

Hamstrinimekiri

Hommikust saadik kallab järjekordselt nagu oavarrest, toas ei näe ilma tuld süütamata midagi ja vahepeal oli küll tunne, et käes on oktoobri lõpp, mitte septembri algus. Sihukese ilmaga polegi muud, kui kas kappe koristada (milleni ma ei jõudnudki) või siis paberi- ja arvutimajandusega tegeleda. Viimane läks juba edukamalt, nii sai Aavikuemanda kodulehele üles saabuvate sibulate-juurikate nimekiri koos piltidega. Need saab siis ka Võhma kaasa võetud.
See koduleheküljevärk...hea, et ma Tii telefoninumbri olen ära kaotanud, sest ilmselt oleksin täna talle korda kolmkümmend helistanud, sest mina selle sisuhaldussüsteemi nippidele pihta ei saa, tore ju oleks tellimisvorm teha ja FB link panna ja...aga nuputasin ja nuputasin ega hakkam ei saanudki.
Siis tegelesin tüütu arvepidamisega, millal aia andmebaasi korrastamiseni jõuan, ei julge isegi mitte ennustada. Ehk millalgi talvel.
Aga Mati Laanelt toodud taimenimekirjast, millest osa oli algselt ladina, osa eesti keeles ja osa hiljem saadetud kirjavahetuses, närisin end siiski läbi. Siin siis saak, eesti keeles, ladina nimedega tegelen millalgi hiljem:
värdforsüütia Northern Gold
värdforsüütia Freja
Baillardi? paju
keerdoksaline paju
hall pähklipuu
musani abeelia
harilik kikkapuu Evert
lamarcki toompihlakas
maximoviczi elulõng
suuretiivaline kikkapuu
sile hobukastan
veel kaks hobukastanit, millest Laane ise ka ei teadnud, mis nad täpselt on
aroonia kääbusvorm Hugin
tuhkpihlakas
virgiinia nõiapuu
vahelduvalehine kontpuu
korea kukerpuu
roomav kirss (Deia, üks on sulle, kui sa tahad)
amuuri toomingas (M tegi seda nähes koledat nägu, meil on siin toomingaid sama palju kui naate...)
himaalaja hortensia
lõhnav vaarikas
tanguutia kuldkepp
loorberilehine pappel
miskine iiriseline, kas võhumõõk või siberlane
 2 nimetut veigelat, eks kui õitsema hakkavad, lubati ära määrata
ja peoga seemneid: ilumalts, alerukis, mahorkatubakas

Hobukastanid, toominga, pajud ja osa püsikuid jõudsin eile maha istutada. Ülejäänud ootavad paremat ilma, sest täna pole ma rohkem väljas käinud kui paar korda jooksuga kuuris. Kuhu istutada, on ka mõnegi asja puhul ebaselge, sest tegelikult mul puude jaoks eriti kohta ei ole, suuri puid on niigi meeletus koguses. Loobuda aga ei raatsinud ja nüüd tuleb lihtsalt koht välja mõelda.