Tunneli lõpus on valgust

...ehk hakkab tunduma, et siiski on mõningane tõenäosus, et sel aastal aiapoehooaeg siiski millalgi ka otsa saab. Lehvitasin täna järele viimasele Hollandisse sõitvale veebipoe pakile ja õhtuks potsatas ka hommikul saadetud arve eest kenake summa pangaarvele. Riikidevahelised ülekanded on hakanud ikka imekiirelt liikuma.
Edasi suutsin ära potistada kõik sissetulnud pojengid. Vahepeal tekkis küll tunne, et jääb seegi lõpetamata, sest muld saab otsa, see 5,7 liitristesse pottidesse potistamine on ikka hullult materjalimahukas, aga väiksematesse need juurikad lihtsalt ei mahu. Kui arvel oleva 3-5 õiepunga asemel loeb juurikate peal kokku 7-14 punga, võib arvata, millised kolakad need on. Mina ostjat petma ja odava hinna nimel tükeldama aga ei hakka, sest Aavikuemandal on praegu juba kliente ka teistes riikides ja seal on oma kvaliteedistandardid.
Jäänud on müügiplatsil pealsete lõikamine ja pottide tihedamalt kokkupakkimine, millega ühe päevaga ilmselt kindlasti toime ei tule. Järgmised paar päeva tuleb linnaskäimistele kulutada ja nädala teisel poolel lubatakse vihmahooge, mis võivad küll välitöid segada, samas on vihm vägagi teretulnud, sest nii kuiva oktoobrikuud ma ei mäletagi. Olen sügiseste istutuste pärast üsnagi mures, sest veetassijat minust siiani ei ole.
Möödunud talvel elu üle järele mõeldes tegin aiapoe suhtes mitu olulist otsust. Et ei looda sellest enam põhitööd saada, sest kui aus olla, siis see pottidega õiendamine mulle erilist pinget ei paku. Tore on uusi taimi leida ja tutvustada, aga kõik muu, nagu pottide rohimine, tassimine, potistamine jms. otseselt taimedega seonduv on igav ja tüütu. Võib muidugi siinkohal küsida, miks ma siis üldse taimepoe tegin, kui mulle taimedega sekeldamine ei meeldi, aga tuletaks siinkohal meelde, et tollal olime me kahekesi ja taimedega pidigi tegelema see, kellele see meeldis. Kahjuks teda enam ei ole ja ma pean üksi toime tulema ka nende asjadega, mida mulle põrmugi teha ei meeldi.
Teiseks otsustasin, et ei müü ühtegi asja, mis on odavam kui X eurot ja ei osale ühelgi välimüügiüritusel, mille senine käive on olnud väiksem kui XXXX eurot. Kui ma just ise ei taha sinna minna. Järgmisel aastal jätan ära ka küll selle maagilise piiri ületanud Luige laada, sest kaks pikka laata maikuus tähendasid paraku seda, et veebipoe tellimusi ei jõudnud täita, kliendid olid õigustatult pahased ja jama oli rohkem kui see müüginumber väärt oli.
Hooaja numbreid küll lõplikult kokku löönud ei ole, aga juba praegu on selge, et käive on tänu nendele otsustele kenasti tõusnud ja esimest korda aiapoe ajaloos on firma jooksvas kasumis. Millest küll ei piisa eelmiste aastate aukude kinnitoppimiseks ja palka pole ma endiselt kordagi saanud.
Selge on ka see,et kui ma ennast tööga just maha tappa ei kavatse, siis suurt rohkem ma ka teha ei jõua, tervis ei pea vastu. Seega selliseks hobiprojektiks see aiapood jääbki.
Kui muidugi leiaks kuskilt vene pojengisorte, oleks Euroopa kollektsionääridele nii mõndagi pakkuda. Praegu pakutavaga on nad küll kursis, aga kahjuks toob pakutava kvaliteet nende nägudele vildaka muige. Selleks, et midagi Euroopasse müüa, peaks Eestist või Lätist sordid sisse ostma, neid mõned aastad suuremaks kasvatama ja alles siis saaks müüa. Selliseks tööks pole mul paraku ei maad ega jõudlust.
Aiatöödest tuleb kindlasti maha istutada kaheksateist (!) pojengi, no kuidas neid niipalju sai, ei saagi aru :), ahnus, Su teine nimi on aednik. Hea on vabandada, et osa ei mahtunud ka 5,7 liitristesse pottidesse ja osa tõi Soome äripartner kingituseks, aga natuke ikka palju sai, Arvestades kehva enesetunnet ja endiselt lonkavat põlve. Lisaks Tii juures ootav viinapuu, ja paar muud potsikut, mis salapärasel kombel õuele ilmunud on...
Sellistest asjadest, nagu aia sügiskoristus, pealsete lõikamine ja kõik muu, mis korralikel inimestel ammu tehtud on, ma mitte ei unistagi. Kui just novembris kuumalainet ei tule. Meil paraku udu ei olnud, nii et pole vist loota.