Oktoobrikuu viimane päev

Hommikul oli maa kaetud paksu härmatisega, mis püsis maas pea keskpäevani, vähemalt põhjaküljel. Pidasin laiska laupäevahommikut pika une ja pika kohvijoomisega, kiiret polnud kuhugi.
Pärast keskpäeva meelitas päike ikka õue. Puid oli nagunii vaja tassida, nii toaahju kui sauna kütmiseks. Keha ajab endiselt igasugust ravijärgset saasta välja ja saun on hea puhastaja.
Vedasin terrassi küttepuudekotte täis, sealt hea võtta.
Likvideerisin ülemöödunudaastase lehekompostikatsetuse prügikottides, lisaks sellele, et nüüdseks olid kotid katki ja nägid jubedad välja, kõlbas muld ainult samas kohas laialiajamiseks, seenetanud ja hallitanud.
Istutasin potiga roosipeenrasse patagoonia fuksia Sharpitor, kui ei proovi, siis ei saagi teada. Põhimõtteliselt peaks see tegelane taluma -23,3 külmakraadi ja nii külm pole meil mitu talve olnud, minu suureks rõõmuks. Kui juba praeguste temperatuuride juures peab kaks korda päevas kütma, et natukenegi soe oleks, siis on selge, miks ma külmemast ei unista. Töömehe maja kõpitsema olen lõpuks leidnud, aga ta on seni hõivatud, kuni veel välitöid teha saab. Ise olen ma ehitajana täiesti lootusetu, need geenid on meie peres kõik Lepatriinule läinud. Mina võiksin kandideerida Guinessi rekordite raamatusse naelte kõveraks löömises ja kruvipeade mahakeeramises ning kui ma midagi värvima hakkan, hakkab värv kindlalt jooksma või tilkuma ja lõpuks on seda kõige rohkem mu enda küljes. Aga õnneks on mul muid andeid.
Lõpuks koristasin natuke rebasheina pealseid ja lõikasin viinamarju. Zilga marjad tunduvad lõpuks päris magusad. Kuna ma ise aga midagi toores ikka veel süüa ei saa, jäävad lindudele.
Jõllitasin tühjal pilgul priskeid võililli, naate ja vereurmarohtu, aga pihta ei hakanud nendega midagi. Tavaliselt rohin kas istudes või põlvili, aga selle temperatuuri juures nagu kokkupuutesse maaga eriti ei tõmba. Mingi kõplaga pealsete maharappimises vastu talve aga ma küll sügavat mõtet ei näe.
Kuna kella viiest on pime, on koertel igav. Kui just ei magata, kiusatakse üksteist või kassi.

Esmaspäevast peab hakkama end läbi tegemata kirjatööde kuhila murdma. Selleks on vaja kuidagi Pegasusega kokkuleppele jõuda, see setukas on ka viimasel ajal kuidagi lombakas olnud.
Ja nüüd sauna. Ehk saab ninaots lõpuks ometi sooja, viimasel ajal külmetab see isegi toas. Peab endale ikka mõned ninasoojendajad viltima. Saab päris lõbus olema, kui hakkan õues ringi liikuma nagu põhjapõder Rudolf. Õnneks kõlbab koertele iga mu välimus.