Viies aastaaeg

ütles eilne külaline mõtlikult. Väga täpne, sest suveks seda nimetada poleks enam õige ja sügiseks veel ka mitte. Ööd on vaat et soojemad kui juunis ja juulis ja ka päevane temperatuur kannatas vähemalt pühapäeval päikese käes vabalt ka varrukateta pluusis toimetada. Üksikud kollased lehed puudel pärinevad juba augustipõua ajast. Vihma sajab ka aeg-ajalt, kasta pole vaja ja osa asju alles asutavad end õitsema. Täna näiteks avas esimese õie esimene talvitunud hibiskus ja oi kui palju õienuppe seal peal veel on

Takispuu ehk diervilla õied on tagasihoidlikud, aga koos kirjude lehtedega on pilt üsnagi efektne

Floksid edenevad meie mullas väga visalt, aga kui ühekorra hoo sisse saavad, siis vähemalt välja ka tavaliselt ei lähe.

Nii palju õisi ei saa ometi sügist tähendada

Majast kaugemale eriti ei jõudnudki, seal võib veelgi huvitavat leiduda. Õues asjatamiseks jääb iga päev muude asjade kõrvalt poolteist-kaks tundi, rohkem ei jõua, sest ma olen permanentses ajahädas. Igapäevane linnaskäimine ampsab suure tüki päevast, aiapoe hooaeg ei näi lõppevat, tellimusi tuleb nii kohetäitmiseks kui kevadeks. soodusmüüki sel aastal ei tule, sest müüa pole enam praktiliselt midagi, kastid on pooltühjad ja midagi peab kevadeks ette ka jääma. Mõningaid taimi peaks veel paljundama, aga kui ei jõua, siis ei jõua. Sooja aega lubatakse tegelikult poole oktoobrini ja mulle see väga sobiks. 

Muru kasvab kohinal, õnneks aitas kriitilisemates kohtades tubli Lepatriinuisand, aga sideraadid...ma parem ei vaata sinnapoole.