Teadmiste päev

Seitsmekuune Mihkel teab, et tuppa ei pissita. Aga vahel harva, kui elamusi on liiga palju, läheb meelest ära.
Mihkel teab, et perenaise autole järele ei joosta. Aga nii lahe, kui perenaine auto kinni peab ja teda mööda õue taga ajab. Eriti siis, kui tal kiire on.

Mihkel teab, et majja sisenetakse ja väljutakse uste kaudu. Aga vajadusel sobivad ka aknad. Hädavajadusel ka teise korruse aknad.
Mihkel teab, et tühja veekausi pärast pole mõtet paanikat tekitada, vett on ka vetsupottides. Ja vetsuuksi saab käpaga avada.
Mihkel teab, et roosipeenardes kaevamise eest saab sugeda. Seepärast kaevatakse mutiaukudes. Seal ei riielda.

Mihkel teab, et koerad diivanitele ei roni. Vähemalt mitte siis, kui perenaine näeb.
Mihkel teab, et tühje lillepotte ei sööda. Aga no nii jubedalt maitsevad...

Mihkel teab, et perenaise magamistoas voodi ees saab magada ainult eriti eeskujulikult käitudes. See reegel on püha. Ja kui seal pissihäda peale tuleb, tuleb perenaine üles musitada. Suure tatise keelega üle näo. Vahel kell viis hommikul.
Mihkel teab, et territooriumilt välja minna tohib ainult autoga. Isegi kui pärisemme putku saab ja meelitab, ikka ei lähe.
Mihkel teab, et kõik hea tuleb kohe alla neelata. Seepärast oli talle hea lihtne tablette sisse sööta, singiviilu sisse ja karlõnksti.

Mihkel teab, et eriti nunnu koera moodi ta välja ei näe. See-eest on tema kolmekümnekiloses kogus lõpmatul hulgal piiramatut koeraarmastust, õrnust ja keelelimpse kõigile tema armsatele inimestele.

Meil sajab täna vihma. Hea, sest nädalavahetusel sai istutatud.