Soomes külas käies jäi meelde võõrustajate nali, et ega seda, mis kodu lähedal toimub, ei tea, sest kodus on alati kiire, kogu aeg oled teel, tulles või minnes, ja peatuda pole aega. Natuke töiseid tegemisi oli ka, jäätmejaama ära viia elektroonikaromud (oli kevadest saadik nimekirjas), Laulasmaa hotelli reklaamid ära viia ja põmpsude bensiin oli ka tilgatumaks otsas. Kõik objektid asusid kolmnurga erinevates otstes ja siis ma vaatasin lõpuks ometi ilusat ja sooja ilma ja laadisin ka mõlemad koerad autosse.
Jäätmejaamas käidud, tegime esimese peatuse Meremõisa maastikukaitsealal. Pilte eriti teha ei saanud, erutatud penid käitusid nagu luik, haug ja vähk ja mõlemad käed olid tarvilikud nende lahtiharutamiseks. Pärast hakkas kõrvuti samas rihmas käimine juba välja tulema.
Kui siinpool lahte on uhke pankrannik, siis sealpool on võimsad metsakasvanud luited, ilusad liivarannad ja männimetsad. Üle lahe paistab Lohusalu sadam. Rohkem pilte sealtpoolt ei saanudki, CAT-ga pildistamine on puhas huupitoksimine, päikese käes pole ekraanilt midagi näha, pärast kodus vaatad, mis pildile jäi...õrnemat ja peenemat tehnikat kahe karvase kraadega kaasa võtta ei julgenud.
Edasi läbi Laulasmaa Pakri poolsaare poole. Vanasti sai jalgrattaga need teed kõik läbi sõidetud, praeguse madala autoga ma igale poole ronida ei julge, eriti praegusel vihmasel suvel. Teed on kitsad ja seisma eriti kuskil ei saa jääda, teine auto ei pääseks mööda. Selliseid lillepervi on meil siin kilomeetrite kaupa, varem oli kindlasti rohkemgi, nüüd on paljud kohad võsastunud.
Sama laht, teine kallas
Vasemal hakkab paekallas juba kõrgemaks tõusma, selliseid allasaamisekohti on vähe. Leetsest kaugemale ei läinud, bensiin tanklast ja koju tagasi. Selline paaritunnine paus.
Lubatud soojalaine on seni tähendanud seda, et täna sai kuni kella kaheksani õhtul paljasääri ja sokkideta olla, auto kraadiklaas näitas päeval 22 kraadi. Ega ma sellest palavusest ja põuast ka puudust ei tunne, aga õhtud ja ööd võiksid olla soojemad. Kurkide kasv kasvuhoones on täielikult seisma jäänud ja tomatid ei kavatse vist sel aastal punaseks minnagi.
Lillepervedes kooslused missugused :D
VastaKustutaHeh, minul on kurgitaimed oma kolm cm pikad vähemalt! Vat see on tase, tee järgi!
VastaKustutaTuleb kõva kuumalaine, augusti kohta, ehk saavad kurgikesed hoo sisse.
VastaKustutaLooduslikud õitsvad maastikud on nii hingekosutavad, käesolev jahe suvi on neid hoidnud kiirest äraõitsemisest ja pruunistumisest. Madarad, jumikad, mesikad, kellukad, kõrred ja varred, milline graafika ja graatsia. :)
Koerte jalutamine annab matkamisele minu silmis rohkem õigustust, et no mis sa ikka niisama hulgud. Aga kui nad juba kahekesi yhes rihmas käivad, siis ei ole ehk raske neid kelku vedama õpetada.
Mõnusad vaated! Kurkide ja tomatitega samad lood.
VastaKustutaSee mereäärne paepealne taimekooslus ongi see õige lilleaas. Seal on suvi läbi värve, lõhnu ja suminat.:)
VastaKustutaNii mõnus rännak ja pildid,vesi on nii kutsuv. Meil on paar päeva päeval olnud üsna palav, õhtul tõmbab jahedaks.
VastaKustutaMillegipärast ongi nii, et lähedale ei näe enamik inimesi kuigi hästi :) Oleme looduse poolest rikkad, metsad, lilleniidud, lahed, poolsaared, puhas õhk (vähemalt maal)
VastaKustutaMinu tase on siis ehk pügal kõrgem, tomat punastab juba päris korralikult, kurgiga on nirum, aga nad on ka avamaal ilma loorita.