Ninad, õied ja samblad

Lõpuks sain minagi päevavalgel aias ühe tiiru teha. Eriti meeldiv ei olnud, meie savise maaga läheb kaua aega, enne kui see tahenema hakkab, kohati vajus jalg mitu sentimeetrit murusse sisse ja kohati oli lihtsalt väga ligane ja libe. Kõige tähtsamad ninaotsad sai ka tunnikeseks õue toimetatud, et nende talitaja kutsikaruumi põranda korralikult puhtaks saaks.

Algul oli põnev kuuseoksi närida ja üksteist mutta maha murda, aga lõpuks läks ikka koorilauluks. Iiigav, tahaks aeda jalutama ja maailma uudistama. Aga vaat ei saa. Liiga totud alles, kukuvad kas tiiki või kuskile mujale ja üksinda üheksal nüüd juba hüppaval ja jooksval karvapallil juba silma peal ei pea. Hakkab juba tunne tekkima, et heameelega saadaks mõned uutesse kodudesse ära, neid on lihtsalt liiga palju :), aga paar nädalat tuleb veel kannatada.

Ise lasin neil lõuata ja jalutasin pisut fotokaga. Nõiapuud lasevad nagu hullud õitseda. Kõige massilisem õitseja paistab olevat kollase õiega´Arnold Promise´, punane Diane on natuke laisem ja oranž Aphrodite alles avab õisi. Pilte rikuvad müügisildid, aga nii virk ma polnud, et need pildistamise ajaks välja võtta.

Põhimõtteliselt võiks müügihooaja ka alanuks tunnistada, pojengid pistavad ninaotsi välja, pildil hea tervise juures Coral Charm. Aga kui aus olla, siis ei viitsi veel taimedega tegeleda, muud tööd on üle kõrvade. 

Kõiksugused ninad on peenardest välja roninud, lumekupu esimene õis oli juba nädal tagasi, nüüd on teisigi juurde tulnud. 

Pean homme talle vist mingi sildi juurde torkama, sest see peenar on selliseks pudruks kasvanud, et läheb ümbertegemisele. Õnnestunud on ka eelmise kevade lumikellukeste ümberkolimine metsa alt roosipeenrasse. Küll nad seal vaikselt laiutama hakkavad. 

Kuigi kavatsesin Rahmeldaja käest saadud sügislilled puude alla panna, sai nad olude sunnil (puude all oli sel hetkel maa liiga kuiv ja paakunud) hoopis roosipeenrasse ja neilgi on ninad väljas ning praegu mõtlen, et äkki polegi nii paha idee, roosipeenar on kevadel kaua tühjavõitu ja sügislillede kevadised lehepuhmikud pole seal üldse paha mõte. 

Ja meie suuri samblaseid kive ja puid ei väsi eriti varakevadel ja sügisel, kui muud värvid on luitunud, imetlemast. Seda kohta näen koju sõites esimena ja näevad teisedki tulijad... ja tehtud pole seal muud, kui liigne võsa eemaldatud. 

Hortensiad, hibiskused ja jumalapuu tunduvad kõigiti korras olevat, kuigi pungi veel pole. Pungad on suured roosidel, sirelitel, magesõstrast rääkimata, see oli juba kuu aega tagasi pungas. Tiigi äärde koperdada ei viitsinud, seal on veel porisem ja ligasem kui mujal. 

Homseks lubab vähe soojemat ja vaiksemat, ehk jõuab vähemalt majaesise sillutatud ala ära koristada koerakuudi põhust ja koeras...st. Mujal on millegi tegemiseks liiga märg.