Vaate avamine

Tädile külla tulnud Füüsik sai kohe tööle rakendatud. Natuke värskes õhus viibimist ei tee halba ja ka mind ennast kiskus pärast mitut toasveedetud päeva õues nokitsema. Tuul oli endiselt päris tugev, aga mitte väga külm ja päike paistis. Füüsik kui pikem ja suurem tassis kuuri aia istumiskiige, mille eilne torm oli roosipeenrasse lennutanud. Mina lõikasin sel ajal maha pojengide varred. Lõpuks ka oma aia jaoks aega.
Traktor on endiselt remondis, aga tänu põuale rohi eriti kasvanud pole. Kui samas vaimus jätkub, siis ehk polegi vaja enam sel aastal niita.
Siis võtsime suurema töö käsile. See ülekasvanud ja sasine arooniahekk, kümne päeva tagusel pildil punasena keskel, käis mulle juba pikka aega närvidele. Arooniaid peres keegi peake lindude ei söö. Ning need põõsad sulgesid mul täielikult vaate müügiplatsile ja sissesõiduteele. Kunagi nõukaajal perele jäetud 0,14 ha majaümbruse maa piirile istutatud, nüüdseks aed ja territoorium ammu üle nende piiride laienenud ja kogu kupatus sõna otseses mõttes keset õue.

Kui aus olla, siis ma näeksin selle koha peal parema meelega üldse mingeid madalaid okaspuid, aga kuna ma nende igivanade arooniapõõsaste juuri nagunii välja kaevata ei jaksa, tuleb olemasolevaga leppida. Heureka-hetk saabus, kui nägin kellelgi Facebookis madalaks pügatud arooniahekki.
Mitu aastat edasi lükatud, tegelikult tunni-paari töö. Füüsik saagis kettsaega, mina lõikasin suurte kääridega. Lõpuks vedas füüsik oksarisu lõkkesse, mina läksin motivatsioonipaketina õunakooki tegema, üks klient jättis eelmisel nädalal korvitäie õunu.
Tulemus näeb esialgu väga kole ja nuditud välja, aga kuna kusagil kümme aastat tagasi ma olen juba ühekorra selle heki maatasa võtnud, siis võin kinnitada, et taastuvad need tegelased imekiiresti.

Vaade, mis majaukse juurest nüüd avaneb, meeldib mulle märksa enam kui varem

Tormi poolt pikali lükatud plastkastide hunnik kaugemal kolib sisetingimustesse lähipäevil ja siis võib vaatega juba rahul olla.
Hiljem kuuris puid saagides hakkas keegi plekk-katusel kõvasti trummi lööma. Uksest välja vaadates, selgus, et mitte vihm, hoopis rahe.

Sulasid need raheterad küll kohe ära ja päikegi tuli uuesti välja, aga väljas rohkem teha ei viitsinud. Homme peaks hakkama garaaži koristama, etkülmade aegade saabudes sinna ka auto ära mahutada. Õnneks pole see väga suur töö, lihtsalt mõned asjad teise kohta liigutada.