Nii ongi. Viimasest postitusest pea kolm nädalat möödas ja kogu aeg olnud kiirekiirekiire. Ei mäletagi, kes seda kunagi ütles, aga häda pidigi selles olema, et tänapäeva inimene elab vales rütmis. Vanasti hakkas inimloom end rohkem liigutama kevadel, talvel lühikestepäevade ajal puhkas. Tänapäeva inimene aga rabab talv läbi tööd teha, ja kevadel siis lihtsalt rabab topelt, sest palgatööle lisanduvad aiatööd. Õnneks on viimastest vähemalt rahuldust ja rõõmu, mida palgatööst nii lihtne leida ei ole.
Lihtsalt enda jaoks mõned märksõnad viimasest ajast.
29.aprillil saabus rekkatäis pojenge. Mõned sordid katsetamiseks ka endale kõrvale pandud Istutamiseks pole aega veel niipeagi. Ongi aega mõelda, looduslikke liike tahaks vist siiski kõiki. Mõtlen veel.
30.aprillil saabus viis kastitäit põnevaid eksoote Sarastrost, eralõbu, mitte firmale mõeldud. Õnneks oli esimene mai vaba, sai kõik lahti pakitud, sildisttud, kirja pandud. Nüüd samuti istutamisootel.
4.mail sai Siguldas käidud. Oli ikka vist Baltikumi võimsaim taimeüritus küll. Ainult et kui see minek veelkord kunagi käsile võtta, peaks üritama kohal olla reedese avamise ajal. Meie jõudsime kohale keskpäeval, ikka üle 300 km sõitu ja autojuhi tervis ponud ikka veel kiita, tuli pause teha. Nii jäingi paljudest asjadest, mille vastu oleksin huvi tundnud, lihtsalt ilma. Kui kunagi koju jõuan, pean eri kohtadest kokkukahmitu ka kuskile netti panema, muidu ei saa ise ka enam aru, mis mul on ja mida pole, sest seinaveeres paremate aegade ootel on kusagil sadakont pütsikut. Vist.
Praegu aga hoopis madjaritemaa pealinnas, väljas olevast päikesest pole sooja ega külma, sest nagu alati, istume akendeta ruumis ja rägime numbritest. Ehk saab vähemalt peale tööd natuke jalutada.
Tegelikult algab see lätlaste laat juba neljapäeva õhtul ja paljud müüjad laupäevaks enam ei jäägi. Soomlased teevad seal esimesel päeval ju puhta töö ja pärast laata sõidavad veel puukoolid ka läbi.
VastaKustutaPane oma taimeostud kirja, päris huvitav oleks vaadata, kui kitsa või laia profiiliga kollektsionäär Sust nüüdseks saanud on.
Ja tead, selle õige rezhiimiga elamisega harjub jube ruttu ära:), Esimesel aastal olin ka talvel ikka veel päris usin inimene, aga tänavu puhkasin selle päris tõsiselt maha ja jube hea oli:D
Minu elus oli periood, kus madjarite pealinnas olin pidev külaline. Tagantjärgi mõeldes, mõtetute koosolekute järgselt, avastasin selles kivilinnas hulganisti rohelisi oaase. Tänu sõpradele, kes tekkisid. Buda ja Pest on siiani mu elu üks tipphetki.
VastaKustutaSeda õige reziimiga elamist saab endale paraku lubada vaid siis, kui elatusallikas milleski muus kui palgatöös. Mõtlesin minagi ükspäev nostalgiliselt sellele, et vene ajal oleksin saanud kolme aasta pärast pensionile. Nüüd tuleb rügada veel kümme aastat :(
VastaKustutaSind kõrvalt jälgides - müts maha! Selline töö ja siis aed ja nüüd veel firma ka! Ma hoian sulle naivistlikult pöialt, et ühel ilusal päeval on sul seal Baltikumi vingeim pojengi ja roosikool!
VastaKustuta