21. mai 2012

Laat, laatsaret ja lillepidu

Laupäeva hommikul viisid paljude rohenäppude teed läbi imelistes toonides Eestimaa Türi poole.
Enda laadasaak jäi seekord kesiseks, sest ega ma palju liikuma ei saanud, rahvamass oli meeletu ja enamus aega tuli M-le abiks olla. Tulemused veel päris koos pole, aga tundub, et selle laadaga tulime ikka plusspoolele, sellest hoolimata, et paar pojengi pandi sõna otseses mõttes pihta...
  Kui paar hädavajalikku käiku välja arvata, pääsesin ringi uudistama alles kella kuue paiku õhtul. Üsna palju müüjaid oli selleks ajaks juba lahkunud ja paljud pakkisid asju. Nii et taimesaak jäi lahjaks, aga nagu mul seda istutamata värki kodus vähe oleks, nii ahneks ka ei maksa minna...
Igatahes õhtul koju sõites oli meel rõõmus toredast päevast, aga ilu peale tuli pill ka. Kella nelja paiku hommikul ärkasin jubeda põlvevalu peale ja ülejäänud pühapäeva veetsin diivanil lugedes ja telerit vaadates, sest millekski muuks polnud ma lihtsalt võimeline. Välja minema ammugi mitte, selleks oleks tulnud ületada selline oluline takistus nagu trepp.
Jalale puhkuse andmine aga mõjus, täna oli natuke parem, sai isegi ringi liibata ja paar astet kepi abil õue minna. Päris hea, et Siguldast kepp kaasa toodud sai, läkski kohe vaja :). Ja ma polnud ainuke tõbine, kolli peast avastasin suure mädapaise, mida päev läbi puhastanud ja desinfitseerinud olen, kass aga peab nagunii kolmapäeval operatsioonilauale minema. M, kauka ja kanad õnneks tunnevad end veel suurepäraselt.
Ma ei suutnud ju ainult toas ja terrassil püsida, kui õues oli nii imeilusaid nähtusi kui õitsev väike mandlipuu. Tahtsin rohkemgi lillepilte panna, paraku hakkas blogger sigatsema ja mulle allapoole postitust enam ei näita. Teine kord.
Meil oli kunagi maja ümber meeletult palju nurmenukke, paraku pole pidev muruniitmine neile hästi mõjunud, seepärast lubangi mõnedel puntidel peenardes ilutseda:


5 kommentaari:

  1. Tean, mida tunned, mina sain reedel Türilt nohu ja köha ja seega halva enesetunde ning oma vahva koeraga peame ka nädala pärast operatsioonile minema. Puhkuse veedan seega pôetades, mis ei ole kerge

    VastaKustuta
  2. Ilus!
    Kuhu küll need mandlipuud istutada, et talvedele vastu peaksid?! Olen oma aias ära näinud õied küll täidisõielisel kui ka lihtõielisel ja nüüd nad kadunud on.

    VastaKustuta
  3. Jep, vana teada-tuntud lugu. Kui ise puhkust ei võta, siis see antakse või sunnitakse peale.
    Kui pool peret normis nt.kanad, siis pole ju veel häda midagi, saadki naudelda oma ilusaid õisi:)

    VastaKustuta
  4. Sinu bloggeri variant piltide osas on üldse pisut teistsugune kui teistel. Muidu on nii, et kui ühe pildi lahti klõpsad, siis all on reas kogu postituse pildid ja noolega liikudes saab nad kõik suuremana läbi vaadata. Mõtlesin, et ehk nii näitab ka sul kadunud nurmenukke jt. Aga ei, näha oli ainult see konkreetne pilt ja ei mingit valimit ega edasi-tagasi liikumist. Huvitav, miks nii.

    VastaKustuta
  5. kiiret taastumist ja tõesti, vahel on puhkamist ka tarvis.

    VastaKustuta