29. mai 2012

Tiigiaia võlud ja valud

Mulle tegelikult see tiigiprojekt meeldib, midagi on selles kohas, kus veel paar aastat tagasi täielik padrik vohas, kaunist ja võluvat.
Küll on aga sellega ka parajat peavalu. Esiteks muidugi kõigi märgade kohtade nuhtlus, sääsed. Ma küll ei arva, et tiik oleks neid juurde tekitanud, sest see vesi, mis nüüd tiigis, oleks muidu lihtsalt mööda lodukohta laiali ja sääsed paljuneksid sama usinasti. Küll naersime, et tiigikalda peame haljastama massiivtaimedega, sest lähedalt vaatama minna ei kannata, süüakse ära.
Hullem probleem haljastamise seisukohalt on loodusliku tiigi pidevalt kõikuv veetase. Praegu, kui meil pole pea kolm nädalat tilkagi vihma tulnud, on veetase selline nagu pildil. Sügisel, kui meil vahetpidamata kallas, tõusis kogu kupatus üle ääre ja isegi M paigaldatud ülevoolurenn ei aidanud, sest terve metsaalune oli vett täis. Ning siis tuli külm ja jäätas kõik ära.
Selle jääkaane all hukkusid kõik laud-, jalg- ja kilplehed ning rodgersiad. Midagi pole järel ka ängelheintest ega ülastest. Jääkaane all talvitumise elasid üle angervaksad, kopsurohud, pajud, Deialt saadud priimulad ja miskised iirised, üks neist kindlalt graminea, aga kuna sildid on jääaeg kaasa viinud, saan ülejäänutest sotti ehk õite ilmudes.
Uputuse-jäätamise koht siis pildil teisel pool tiiki. Uurisin seal looduslikku floorat, mis vastu peaks.Hiljuti pidutses seal konnakapsaseltskond. Uhkelt tunneb end roomav tulikas (mis suures koguses puhmana on muuseas täitsa ilus. Ja muidugi inglaste rahvuslill kortsleht, mida minu meelest ei võta talv ega tuumasõda. Mujalt kisun teda ilmlõpmata välja, aga las ta siis seal tiigi allotsas möllab.
Ehk peaksid seal vastu ka hundinuiad ja kalmused. Pillirooga ei julge katsetada, putkab metsa laiali. Mingi isetekkeline kõrkjapuhmas seal juba on :D.
Suurelehelistega alustan siis otsast peale. Seekord ülalpool tiiki, kus küll pole täisvari, aga kolmveerand küll.
Suures aias aga võivad mõnikord väikesed asjad kahe silma vahele jääda, seekord õnneks ei jäänud. Sügisel istutatud Cypripedium reginae:
 Mitte nii väike, aga seepoolest imekaunis uustulnuk, Camassia leichtlinii
Eilse õhtuga võis suurema istutusmaratoni lõppenuks lugeda, jäänud on veel mõned pojengid ja roosid. Täna ei istutanud ega rohinud midagi, sõitsin mööda Harjumaad. Tõin Rosmakorist ära sügisel tellitud roosid, sealhulgas minu meelest põnevaima Eestis aretatud roosi, Mart Ojasalu "Ingli puudutus"


8 kommentaari:

  1. Looduslikud veekogud ilusad.Veetasemega on mul ka oma tiigiga kogemust.Üle ei ole ajanud ,aga kuiva suvega on jõudsalt kahanenud.

    VastaKustuta
  2. Katseta seal Eestis tavalisi taimi: ubaleht, võhumõõk, tarnad

    Väga ilus roos, väga!
    Ma olen viimasel ajal helelilla fänn :P Ootan ka pikisilmi oma lilla roosi puhkemist

    VastaKustuta
  3. Roos on tõesti ilus.
    Isehakanu soovitus on õige, aga võhumõõkadest sobivad siiski kollased võhumõõgad ja nende sordid, neid on juba piisavalt palju. Samuti sobivad hästi pseudatad, aga neid saab hetkel vaid USAst, minu omade paljunemisega läheb aega. Need on taimed, kes taluvad pikaajalist üleujutust ega sure ka siis kui veetase langeb, sellistes kohtades on head ka soovõhad (kallad) ja kui hästi mõelda, siis leiab üht-teist veel. Rodgersia ei talu kindlalt vees olekut, kilpleht ja jalglehed kannatavad välja vaid paar päeva. Soo-kammhein ja veel mõned põnevad kõrrelised aga sellistes kohtades pidutsevad. Jääkaane alla jäämisega on asi muidugi kehvem. Kui räägitakse, et taim talub üleujutust, peetakse silmas ikkagi kevadist suurvett. Ängelheinad ei talu üleüldse seisvat vett. Vaata netist ka, seal peaks olema sooaia kohta ühtteist.

    VastaKustuta
  4. Vat see roos on just minu aiast puudu!
    Huvitav, kas Ojasalule jäi mõni istik veel müügiks ka?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Helista talle ja parem kohe, ma eelmisel aastal jäin sellest ilma. Täna kätte saadu tellisin ära sügisel ja ta ütles, et nii mõnedki asjad hakkavad lõppema

      Kustuta
  5. Kui tore, et ka praegu roosiaretamine Eestis j2tkub, kuigi vrdl elul6ngadega on lugu v2ga tagasihoidlik. Arvan niimoodi yldise L6una-Eesti taimekaubanduse ja mimut sorti meedia p6hjal, ilmselt Roosiklubi liikmel v RK liikme tuttaval on hoopis huvitavamat infi:) Ingli puudutus on v2ga ilusa 6iekujuga, soovin sellele sordile ja aretajale edu.
    Suviti eestimaal ringi s6ites imetlen mh meie koduteel asuvaid Emaj6e- ja Elva j6e 22rseid lodusid - millised ilusad hundinuia, partheina ja pilliroo massistutused, millised kaunid looduslikud veeaiad (vesiroosid, vesikupud, luiged ja kalamehed), ja seda kilomeetrite kaupa! Muide, v6hum66ka leiab meetritepikkuste puhmastena, kuid vee alla j22vadki nad yksnes kevadel.
    Sinu tiik t6i silme ette t6lkeraamatud veeaia kujundamisest, kus veekogu kohal on 6litet puidust ilus purre, ja haljastatud ongi v aid k6rrelistega, et oleks minimalistlik. Muidugi on kunstlikku veekogu lihtsam haljastada...

    VastaKustuta
  6. hmmm...hmm.....trumm ainult vaatab ja mõmiseb :)

    VastaKustuta