Sel aastal siis neljas pikem elektrikatkestus. Kui mina uue kella järgi kell pool kümme ärkasin, oli vool juba kadunud. EE automaatvastaja teatas plekise häälega, et orienteeruvalt kell 13.00 peaksime elektri tagasi saama. Egas midagi, küllasaabunud M sugulastele sai gaasipliidil ikka kohvivett keeta, parimas talustiilis kopsikuga, õnneks oli paar liitrit vett varuks. Lisaks pidid vaesed külalised oma madala auto nagunii maantee äärde jätma, väikseim sõiduk, millega praegu meieni pääseb, ületab vett niimoodi...
Kell pool kaks polnud elektrit endiselt ja uueks tähtajaks lubati kell kolm.
Kell pool neli, kui uueks tähtajaks anti 18.00, lõppes tilgatumaks joogivesi ja sellega koos ka mu kannatus. Sõitsime Paldiskisse vett ostma. Koju tagasi eriti ei kiirustanud, tegime tiiru ka poolsaare otsas majaka juures.
Tuul oli selline, et tahtis vägisi kõrvad peast rebida ja sooja oli ka vaid kergelt üle nulli, kauaks loodusesse ei tõmmanud. Paldiski Kaubamajas müüdi see-eest purkidesse pandud nostalgiat:
Ja kui me siis oma veetünni ja mahlapakkidega koju jõudsime, oli ka elekter muidugi tagasi jõudnud. Eks siis jääb nüüd üks lisapunsu järgmist voolukatkestust ootama.
Ma tean, mida tunned.
VastaKustutaAga vaatamata sellele, et Sulle see plekihääl vastab, saada alati SMS ja hoia need alles. Saad hiljem tõestada, millal ja kui pikalt olite elektita. Kui ma sel halval aastal ütlesin, et kahe kuu jooksul on 7 elektrikatkestust kvaliteetse teenuse tarvis liiga palju, aitasid mind just need sõnumid, et lõpuks tuldi ja vahetati mingid kõdunenud köied ära