Toas ajasin juba mõned päevad tagasi mingi võõra magusa lõhna allikat taga. Allikas oli kardina taga peidus:
M, kelle viimase aja põhitööks on olnud puudelõhkumine, rahuldab oma aiandushimu hüatsintide ja tulpide ajatamisega aknalaual ja on õitsema meelitanud ka mu amarüllise, mille ta mu töökabinetist pihta pani ja mis seal elus püsis ainult puhtast kangekaelsusest. Töökabinetis püsivad mul üldse hinges ainult kummipuu, havisabad ja agaavid, st.sellised tegelased, mille kolm nädalat kastmata unustamine midagi hullu ei tee.
Kevade ametliku alguseni on aega vähem kui kaks kuud ja tunne on selline, et kohe ongi käes...
Jajah, varsti ongi kevad, mis see mõni päevake veel..:)
VastaKustutaAga mis Sinuga juhtunud on, et oled äkki talve kiitma ja nautima hakanud? Kevad südames:D
Varsti hakkad sügist ka kiitma.
Miinuskraadid talvel on päris hea ehk on kahjulikke mutukaid ka siis vähem. lumi on meil maas, mis talvest tahtagi :)
VastaKustutaMon sul kõigele lisaks küll üks kuldne rohenäpp:D
Mina pean ka juba aknalaua plaane. Nii tore!
No nautimisest on asi kaugel, siin arvutinurgas on toas 18,6 kraadi, mis minu jaoks tähendab kahte kampsunit ja villaseid sokke. Ilus aga on eelkõige aknast välja vaadates. Kui ise ei pea puid tassima ja lund lükkama. Mulle meeldivad tiigrid ka, kui nad puuris on ja ma neile liiga lähedale ei pea minema :D
VastaKustutaVau, ilus kui keegi sibullilledega mässab, mina ise ei viitsigi veel esialgu ... ai, mis ma valetan, eile toppisin ämblikliiliaid pottidesse
VastaKustutaNiiiiiii sametine see amarüllis...
VastaKustutablogger arvab, et see on üsna exothe