Pikk nädalavahetus

Suvi on tagasi ja see teeb headmeelt, sest vahepeal tundus sügis juba liigagi vara võimust võtvat. Neljapäeva hommikul oli väljas ainult 9 kraadi sooja ja hommikukohv terrassil tuli külma tõttu ära jätta. Sellegipoolest sai otsustatud reedel lõpuks ära käia Põltsamaa Roosiaias. Ei kahetse küll, elamus oli suurepärane sandist ilmast hoolimata. Pilte sellest reisist kahjuks pakkuda ei ole, sest esiteks tibutas vihma ja teiseks oli samal ajal aias laulatus ja pulmakülalised jalutasid ringi, üldvaateid ei saanud võtta, sest võõraste pulmaliste pildilepüüdmine ei tundunud eriti kombekas olevat.
Imekauneid roose oli muidugi tuhandeid, aga sügavaima mulje jättis hoopis nende kibuvitste ehk vanade pargirooside kollektsioon, järgmisel aastal tahan sinna kindlasti sattuda ajal, kui need kolme-nelja meetri kõrgused "roosipuud" õitsevad. Küsisin, kas neid müügiks ka tehakse. Tellimisel pidi tehtama. Ma siis hakkan kohe varsti tellima :).
Tahtsime edasi minna Ruskaverre Raja tallu, kus kodulehekülje järgi tundub üsnagi huvitav püsikuvalik olevat, kuid sealne perenaine ütles telefonis, et aeg kuidagi ei sobi, nad parasjagu Hauka laadale startimas. Palus tellimuse meilile panna, et kui nad Luige Sügislaadale tulevad ja neid taimi veel on, võtab kaasa. Seega keerasime otsa kodu poole ja nagu arvata, pagasiruum paksult roose täis. 
Mäo kandis röögatasin roolisolijale, et hei, tee ääres on taimemüük. Oligi, Elise Aed. Sealt jäid näppu mõned püsikud ja paar okaspuud.
Kõige lõpuks jõudsime tund enne sulgemist Hansaplanti. Sealt sai muudega võrreldes päris vähe ostetud, taimedest vaid üks siberi iiris. See-eest mitu pakki tulbisibulaid, mustad ja sinised tulbid on mu absoluutsed lemmikud ja neid oli seal kohe mitu sorti.
Eilne ja tänane päev kulusid seega istutamisele. Roosid, pojengid (Nii Sügavatesse Aukudesse pole siin veel eales pojenge istutatud), püsikud, okaspuud. Vahepeal jõudsin veel mahakukkunud õuntest viis liitrit smuutit pressida, kooki küpsetada, leiba küpsetada, pole vist imet midagi, et nüüd on tunne, et läheks heameelega töö juurde selga puhkama :).
***
ja siis ma meenutasin, kuidas Muhedik mulle paar kuud tagasi muhedalt meelde tuletas, kuidas ma teatasin, et minust ei saa iialgi kollektsionääri...nüüd tuleb tõdeda, et just nimelt kollektsionäär minust saanud ongi., Tänase seisuga on aias 210 sorti roose, üle 70 sordi hostasid ja tuhatkond muud puud-põõsast ja püsikut...ja ega isu seepärast veel otsa pole saanud. Õnneks ruumipuudus mind veel niipea kollitama ei kipu. Ajapuudus küll, aga küll jõuab ja õnneks on viimasel ajal olnud ka abilisi võimalik leida.