Esimene peatus oligi siis Karla külas Roogojal perekond Kivistike aias. Elulõngad olid uhked ja suures valikus, ahvatlusi siiski ei tekkinud.
Küll jäi kaunis kõhnukeseks jäänud roosivalikust siiski paar tükki näppu ja eesti aretiste osas järgmiseks kevadeks tellimus sisse antud. Hea ideena jäi meelde hoopis maakivist tehtud purskkaev.
Edasi võtsime suuna Sadevälja aiandustallu. Talu oli ilus, kaunilt kujundatud suure kollektsioonaiaga.
Müügis nii mõnedki huvitavad püsikud, mis peamiselt tundusid küll Läti päritolu olevat, näpuotsaga puid-põõsaid ka. Südametäiega avastasin hiljem, et nende müüginimekirjas on ka saagjas hortensia, kuigi ma müügiplatsilt seda küll ei leidnud. Nüüd on hilja küsida ka, niipea sinnakanti asja pole. Paar põõsast-püsikut sai ikka pagasiruumi ka.
Järgmiseks peatuseks Karla külas sai Tõnis Tenso puukool. Kahjuks ei tundu neil kodulehekülge olevat ja tõesti kahjuks. Sest niisugust valikut põõsaid pole ma Eestis küll mitte kusagil näinud. Samas peab kahjatsusega tõdema, et müügiplats sadade, kui mitte tuhandete põõsastega laius küll peaaegu silmapiiri taha ja hinnad olid ka kuuldavasti soodsad, samas polnud võimalik leida mitte mingisugust infot ei taimede ega hindade kohta. Peremees pakkus küll lahkesti, et kui miski huvitab, küsigu, aga oskab siis klient kõigi nende roheliste põõsaste kohta midagi küsida...ühe huvitava roosalehelise jaapani enela ma sealt välja õngitsesin, aga muud ei osanud küll midagi vaadata. Klassikaline näide ettevõtmisest, kus kaup on küll hea, aga turundus täiesti olematu.
Peale maitsvat pealelõunasööki Kose-Ristil Tarekese kõrtsis võtsime suuna teisele poole Tartu maanteed juba vanasse tuttavasse kohta Võlle külas, kus sai siis veel roosivaru täiendatud nii mõnegi suhteliselt haruldase tegelasega. Õhtuks oli tuju päris hea, kuigi istutada ei jõudnud, enne keerati taevakraanid terveks ööks lahti. Aga teatavasti ongi märga mulda parem istutada, eks.
Ning õhtupimeduses ja vihmatrummeldamises tekkis veel mõtteid. Et selleks, et imekauneid aedu näha, ei pea ju ometigi alati Inglismaale sõitma, pole need eestlased sugugi vähem "peast aednikud" kui inglismannid ja mõned imekaunid aiad on siinsamas nurga taga. Ainult et info nendest levib kas suust suhu, mõne aiakirjaartikli kaudu...või ei levi üldse. Patoloogilise süstematiseerijana mõtlesin kohe Eesti iluaedade andmebaasile, kus oleks kirjas, mis aed, kus aed, kas on külastajatele avatud, kas on tasuline, kuidas omanikuga kontakti saaks, mida seal aias vaadata oleks, kas lapsed ja koerad on lubatud (ärge naerge midagi, ma Inglismaal nägin korduvalt väravatel hinnakirja, et nt. täiskasvanu 6 naela, seeniorid ja lapsed 4 naela, koer 1 nael)...inglastel on oma aiaseltside kaudu sellised andmebaasid olemas. Ja otse loomulikult peaks selline andmebaas olema nii aiaomanikele kui külastajatele vähemalt veebiversioonis tasuta...kui seda just paberil välja anda, tekib muidugi mingi hind trükikulude katteks.
Hakka või talvekuudel ise tegema...ainult et kuskohast infot saaks :(
Tore, et reisist kirjutasid. Kas sul sellest purskkaevust pilte ka on?
VastaKustutaSee oleks hea mõte, selline andmebaas. Minu info on kas mõnest ajakirjast, aga põhiliselt aiablogidest.
Nüüd tahaks ka sinna ja tänna. Ma pean ikka hakatuseks autokooli minema.(siilid roolis, :DD)
No näe, võtsid lõpuks suuna ka meie kanti! Mulle tohutult meeldib see Sadevälja talu, aga puukooli pole ise veel jõudnudki.
VastaKustutaMul jäi Roogojal seekord käimata. Olin seotud külastusmänguga "Unustatud mõisad". (Harmi mõis jääb Kose-Ristilt Habaja suunas 7 km kaugusele.)
Purskkaevust kahjuks pilti ei teinud ja ega seal poleks eriti midagi ka peale jäänud. Idee oli äärmiselt lihtne, suurde maakivisse oli keskele auk puuritud ja sealt nirises vesi mööda kivi vaikselt alla.
VastaKustutaSee on hea mõte ja kindlasti tuleks teoks teha. Tundsin kevadel ka sellest puudust, mõtlesin regio.atlasele helistada, et tehku see ära
VastaKustutaAga minu toetus kui ise sellega tegelema hakkad. Kindlasti on puukoolidel sellise kaardi üle hea meel. ;)
Puukoolid leiab kätte, nendega pole mingit probleemi, kätte ei leia neid pisikesi nn aiandustalusid, kes kõik end puukoolideks ei nimetagi. Tean mitut sellist siin lõuna pool ja ka Viljandimaal on neid mitmeid. Müüvad nad ilmselt põhiliselt laatadel, aga mulle meeldiks samuti otse väravasse sõita, sest kohapeal on valik ju alati suurem. Huvitav, kas nad kõik sooviksid ollagi sellises ühtses andmebaasis? Registreerimise ja maksuvärk ju..
VastaKustutaMulle saadeti paar päeva tagasi e-kiri just ühe selle grupi talu kohta, et kogu kaup on Lätist, lätikeelsed nimetused ja isegi hinnad olevat lattides, aga valik see-eest väga huvitav.
Mind ka ei huvita puukoolid, nende kohta leiab infot niigi. Huvitaksid pigem just aiad, ka sellised, kus midagi ei müüdagi. Kus lihtsalt ollakse nõus oma ilusat aeda teistele näitama, olgu või mingi raha eest. Aiandustalude vastu poleks ka muidugi midagi.
VastaKustutaÜldiselt aga mõtlesin siiski rohkem Eestimaa kauniste aedade andmebaasi. Mitte müügikataloogi.
Arvan, et need, kes tahavad, et nende aias uudistamas käiakse, on aiaklubi aiatuuride kaudu ka teada, aga et kõik kuhugile internetti panna... võiks ju küll, aga ma ei usu, et selleks oleks nõus rohkem kui kümnendik. Mu tuttavate aedades inlismaal ja rootsis on nädalas kord külastuspäevad ja selleks on neil tööle võetud inimene, kes sellega tegeleb, sest leidub ikka inimesi, kes tahavad just täna ja sel kellaajal... see häirib küllaltki tavaelu, isegi osa taimekasvatajaid eelistab suuremalt jaolt vältida massilisi kohalkäijaid kui pole inimest, kes saaks nendega tegeleda, ja eelistavad müüa oma taimi turgudel ja laatadel.
VastaKustutaVõib ju panna kirja külastuse tingimused, aga leidub ikka hulganiselt, kellele need ei kehti, olen ise seda tunda saanud (aalujate kokkutulekule tahtjaid oli pea 4x rohkem aalujatest ja veel siiani saan protestikirju :D)
Kes teab, kes mitte. Mina näiteks ei teadnud isegi seda, et on olemas mingi aiaklubi ja selle aiatuurid. Loomulikult ei saa oma aia näitamist kellelegi kohustuseks teha. Aga neid, kes seda siiski tegema nõustuksid, peaks olema kuidagi võimalik üles leida.
VastaKustutaAga see, et aalujate kokkutulekule 4x rohkem inimesi kippus (eelmisel aastal see küll nii ei olnud), näitab ju, et inimesed tunnevad sellisest asjast puudust.