muidu on järgmisel aastal jälle tunne, et on porisem ja külmem kui eales varem ja see talv ei lõpegi ära...
Majaesine on praktiliselt puhtaks sulanud, kuigi põhjaküljel
Ka kõige suurema lumikellukesepuhma leidsin maja põhjaküljelt valge sireli alt:
Lund oleks nagu vähem alles kui eelmisel aastal samal ajal, küllap see päikseline märts seda ikka salamisi vähendas. Sellist uputust, nagu eelmise aasta aprillis, ehk ka ei ole tulemas, materjali ei jatku.
Meetripaksuse lumehunniku all olnud roosipeenra suurimad kahjustused on murdunud oksad, mida pole just vähe. Aga tervetel okstel on juba tillukesi pungi aimata. Suurem osa roosipeenardest on muidugi veel lume all, see majaseinaäärne on kõige soojemas kohas. Selle taga tunnevad end suurepäraselt mu kolm õues kasvavat kaktusesorti.
Isegi tiik on välja ilmunud ja õnneks vähemalt sellest east olen ma välja kasvanud, et minna proovima, kas jää veel kannab :D.
Päris kenad kolepildid, eriti tiik :D
VastaKustutaKui vihma ei tule, siis sulab tõesti rahulikul moel.
Õnneks kaob lumi tõesti kuidagi salamahti, suuri jälgi jätmata. Loodame, et nii jääbki, siis pole vaja uputustega võidelda :D
VastaKustutaMeil on ka maapind kenasti kõike vastu võtma hakanud.
VastaKustutaTööaias välja sulavatel roosidel nägin osadel mingisugust hallituselaadset ämblikuvõrgundust alumiste varreosade ümber. Murdunud oksi on jah, palju.
Pole ta nii kole midagi. Kui lisada linnulaul ja päike, siis vastupidi, on vägagi ilus.
VastaKustutaVat see on hea, et Sul on maja esine kividega korralikult kaetud. Korra pühid üle ja ongi sopp läinud.
Peab vist ka plaani võtma
Nüüd oleks hea neid pilte ju eelmise aasta sama ajaga võrrelda.
VastaKustutaAedades ei tule uputust seepärast, et maa pole olnud külmunud ja tegelikult ei uputanud vähemalt meil ka eelmisel aastal, lumi auras ära.
Uputavad need asumid, kus targad inimesed on loomuliku vee äravoolu mingit moodi ära rikkunud (kraavid kinni) või majad hoopis sohu ehitanud, terve Tartu ümbrus ju selliseid täis.
Ja uputab ju ikka- Lõuna-Eestis on osa teidki suletud ja ega Tartugi veel pääsenud pole.
Meie küla vete äravoolu keeras tuksi nõuka-aeg, kui vanad talukraavid lasti kinni kasvada ja kõige tipuks rajati seitsmekümnendatel vene sõjaväe poolt risti läbi küla uus sõjatehnika vedamise tee, mille truubid on täiesti valedes kohtades ja liiga kõrgel. Sellest ajast meil omaaegsed karjamaad kevadeti vee all ongi.
VastaKustutajessssas, kas teile ei tundu, et esimesel pildil olev koer on kangesti oma perenaise nägu :)
VastaKustutasee on hästi mõeldud (kui kogemata teistmoodi tunduma peaks) :)
Kus siin koledus on? Väga ilus varakevadine aed. Lootusrikas selline, võimalustele avatud ja ootust täis. Iga päev on midagi uut toomas.
VastaKustutaMajaesine sillutis on jah asi, mille üle ma tõsiselt rõõmus olen, ei taha enam sellele ajale mõeldagi, kui läbi sodi ja sopa sumatud sai. Nüüd saab ka südatalvel peokingaga autosse, kui vaja.
VastaKustutaJa Trumm, koerad ja peremehed (naised) pididki pikapeale ühte nägu minema. Üks sõber va näguderaamatus väitis lausa, et nagu kaksikud :D