Iseloomutu ohmu

Mul on tunne, et ma ähmaselt tunnen seda tüüpi, kes ütles, et kuna maikuus tuleb kodunt rohkesti ära olla, siis aprillis ei ühtegi taime. Ma olen teda vist lausa peeglist näinud. Aga kuna mu töökoht on täiesti salakavalalt ümbritsetud vastikute kapitalistide rahategemise kohtadega, kus siis muu hulgas kõikvõimalikku taimematerjali müüakse, siis....siin see eiühtegi siis on, koos hämmeldunud koduloomadega.

Kuna taimed hakkasid sõna otseses mõttes pakkidest välja tungima, kasutasin tänast imeilusat ilma juurikate potistamiseks. Siin nad siis on:
Paljasjuursed roosid Nina Weibull, Rumba, Polarstern, Lihterloch, Alchymist ja Europeana. Siinkohal võiks mainida, et Polarstern oli Horteses müügil peenraroosina, aga minu teada peaks ta olema rambler. Ja mul on tunne, et Lihterloch on valesti kirjutatud, aga teooriaga tegelen hiljem. Ega ma sellest Hortesest ülearu heal arvamusel pole, eilegi oli seal müügil roosisort Roos Pildiga Potis :D.
Päevaliiliad ehk Hemerocallised Double Fire Cracker, Mary Brown, Double River (pakis 2 tükki), Roswitha, Cute As Can Be.
Artishokk (Cunara cardunculus), aspar Roem van Washington, Rudbeckia Green Wizard, Tritoma Alcazar, Chelone obliqua, Iris Ensata Blue Pearl (siinkohal küsiks Muhediku käest, mida ta üldse ensatade vastupidavusest meil arvab...).
Lõpuks veel kolm valget ja kolm punast täidisõielist begooniat.
Luudpõõsad Vanesse (kollane) ja Queen Mary tulid koos pottidega.

Potti said ka mõned maitsetaimed ja terrassi rõõmustama esimesed võõrasemad.
Kuna enamust sellest ilust veel välja jätta ei saa, ööd on liiga külmad, ja kasvuhoone näeb mul välja selline:

küsisin Lepatriinult viisakalt luba, kas võin tema tühja tuba kasvuhoonena kasutada. Poole peal hakkas küll tunduma, et kahekümne kaheksa kastmismärja lillepoti tassimine mööda järsku treppi teisele korrusele ei olnud väga hea idee, aga noh, eks igaüks peab oma risti kandma...

Tunne aga on nüüd hirmhea, kuigi kergelt vist värske õhu mürgitus ligi viietunnisest õuesolekust. Kogu aeg muidugi potistamisega ei tegelenud. Kui hommikune tunne oli päris masendav, ükskõik, kuhu ka ei vaadanud, igal pool laiutasid hiiglaslikud mutimullahunnikud ja lõpmatus koguses koerajulki, siis aias ringi käies läks meel üha rõõmsamaks. Roosid on kõik tervise juures, viimseni, ei leidnud ühtki, mis oleks kahtlustki tekitanud. Ja igal pool tervitasid mind rõõmsad ninaotsakesed.

Sinililli küll veel ei leidnud, lumikellukesi see-eest palju:

Talvekahjustused on ainult kanada kuusel Conical, mis on kummaline, sest see puu on samal kohal vähemalt viis aastat kasvanud ja ma ei ole teda ka varem varjutanud. Sel aastal aga sedamoodi ja see on natuke kurb. Mis ma temaga nüüd tegema pean? Lõikama? Pritsimiseks on vist liiga külm veel.

Teised okkalised on õnneks terved. Ka ebaküpress Silver&Gold, mille pärast ma natuke mures olin, oli teine nii paksu lumeteki all.Kõik õuestalvitunud kaktused on elus ja alles.
Terrassil istudes ja teed juues mõtlesin välja vähemalt kolm uut istutusala...kui ma selle ka välja mõtleksin, kes need valmis teeb, vaat siis oleks alles vägev.
Ja seda, mida selle kasvuhoonevrakiga pihta hakata, ma ka ei suuda välja mõelda. Või kas mul teda üldse väga vaja on...igatahes neid plastikplaate sinna tagasi pole mõtet toppida, ma olen seda juba sada korda teinud ja nüüd on osa plaate ka katki. Kui, siis tõmban kile peale.