1. veebruar 2011

Veebruari algus pauguga

Koju tulles otsustasin midagi kasulikku teha. Ennast nii arvuti, kui teleekraanist eemale hoida. Nagunii kipub vasak silmalaug mitmendat päeva tõmblema. Ilma naljata. Stress ja magneesiumipuudus, lugesin netist. Magneesiumi saab õnneks sisse võtta, aga stressi sain kuhjaga juurde.

Kiskusin põhjapoolse perimeetri põrandaliistud üles, seeni õnneks polnud. Hakkasin ligi sentimeetrisesse prakku makrofleksi laskma ja olin just elektriradika lähedusse jõudnud, kui leek mulle näkku lahvatas.
Lahtist tuld ei olnud mitte kusagil, isegi mitte ahjus.
Leek lippas rõõmsalt mööda vahuriba teise seina poole.
Õnneks, õnneks, õnneks olin eelnevalt eemale koristanud kõik kardinad ja muu, mis võiks kergelt põlema minna.
Mingil moel suutsin lahtise leegi maha lahmida, õnneks olid küünarnukini ulatuvad paksud kummikindad käes. Tõmbasin radika seinast. Teiselt korruselt tulekustutit tooma minna polnud mahti. Kallasin põrandaprakku igaks juhuks paar ämbritäit vett (tühja neist seentest!). Helistasin häirekeskusse. Et äkki on siiski säde seinas vms, puumaja ikkagi. Kästi õue minna ja oodata. Kahmasin kõigepealt koerad, käekoti ja arvuti (sain vähemalt teada, mis elus kõige tähtsam on) ja kadusin õue.
Kõigepealt saabus kohale politsei kahe kena kuti näol, kes radika seinast maha kruttisid ja arvasid, et vist ikka õnnelik õnnetus. Seejärel tuli tuletõrje, kes seina uuris ja puuris ja arvas, et tuli ikka kuhugi edasi pole läinud.
Siis tuli tagasi vahepeal juba ära läinud politsei, kes kurtis, et tuletõrjeauto on nende väljasõidu ära blokeerinud, aga sellest polevat midagi, siin olevat nii kena, et ole või hommikuni.
Alles siis, kui kõik olid ära läinud, ja ma olin telefonis suhelnud poole külaga ja kõik maha rahustanud, hakkasid mul põlved niimoodi värisema, et püsti seista enam ei suutnud.
Kahjud - seinal pooleruutmeetrine tahmalaik. Tuksis radikas, seda kasutada küll enam ei julge. Tuba haiseb nagu suitsusaun. Endal said kergelt kõrvetada kulmud, tukk, ripsmed, ninasõõrmed ja eelkõige närvid. Kas ma täna öösel magada ka saan või käin iga viie minuti tagant ikkagi seina kompimas, on iseküsimus.
Aitäh kaitseinglile, kes kohal oli (ja seitse aastat tagasi käskis seina süttimiskindla vineeri panna).
Ja selle peale, et makrofleksi aur süttib lihtsalt radika lähedusest, ma küll poleks tulnud. Mingit lahtist tuld polnud.

17 kommentaari:

  1. Kole lugu!
    Ega ise ka ei julgeks täna öösel magada.
    No sellise asja peale ei oskaks mitte tullagi, et va Makroflexil nii tugevad ja kergestisüttivad aurud on.

    Aga oled vähemasti jälle paari kogemuse võrra targem.
    Edu Sulle enda ja toa kahjude kohendamisel!

    VastaKustuta
  2. Täitsa jube oli lugeda, kuid rõõm on teada, et ikka elu ja tervise juures oled ning maja siiski suuremate kahjudeta püsti jäi. Jõudu tervise ja kodu taastamisel! Mõtlen õudusega, kui see süttimine on oleks juhtunud öösel...
    Ühel hommikul poissi aeda viies jäi kodutänavas me teele leekides väike eramaja... see vaatepilt oli õudne. Õnneks saabus tuletõrje 10 minutiga ning pererahvas oli hommikul juba ära tööle läinud, inimkahjusid ei olnud.

    VastaKustuta
  3. Kõigist võimalikest õnnetustest kardan oma maamajas kõige enam just tulekahju. Siiralt hea meel,et Sa said kohe jaole.

    VastaKustuta
  4. Huh, see lõppes nüüd küll hästi. Jõudu ja jaksu Sulle!

    VastaKustuta
  5. Ma kangestusin isegi lugedes, aga tean ka seda, et sellistes olukordades tegutseb inimene vaistlikult kõige oskuslikumalt ja ajudeni jõuab loo õud alles pärast.
    Ma ei kujuta midagi jubedamat ette kui tulekahju. Hea, et kõik hästi lõppes ja Sa ise terve oled.

    VastaKustuta
  6. See oli Sul kohutav läbielamine.Hea et niigi läks.Seda võib õnnelikuks õnnetuseks lugeda,aga eks kogeda oli seda õudne.

    VastaKustuta
  7. See oli sul kohutav läbielamine.Hea et niigi läks.Seda võib õnnelikuks õnnetuseks lugeda,aga eks kogeda oli seda õudne.

    VastaKustuta
  8. hea, et niigi läks!

    aga... päris nii see vist olla ei tohiks. sul elekter on ikka korralikult maandatud? või siis peaks äkki vahutootjaga ühendust võtma ja küsima, mis selle põhjustada võis.

    VastaKustuta
  9. Kas Su elektrijuhtmed on seina sees? Äkki on kuskil isolatsioon rikutud ja niiskust saades tekkis hoopis kuskil seal seinas lühis. Või oli Su radikas lahtise spiraaliga? Või on pistikupesa taga mõni lahtine ots?

    VastaKustuta
  10. Appi! Juhtub Sinuga ka igasugust1 No hea et niigi läits ja asi ehmatusega piirdus!

    VastaKustuta
  11. Õudus kuubis!:(
    Arutasin mehega, et mis võis seda tekitada, lõppudelõpuks kasutan ma makrofexi palju, ja ainuke arvamus, mis võiks olla põhjus, et kas ei olnud radikas maandatud ja (kui seljas veel midagi sünteetilist) kui puutusid radika külge, võib tekkida ikka paras sirakas, mis võimeline kergestisüttivaid gaase süüdata küll.

    VastaKustuta
  12. Täiesti kohutav lugu!
    Palderjani ja suhkruvett, no ausalt. Millestki nii olematust asjast süttimist ei suuda ma tõesti endale ette kujutada. Meil remondi ajal mehed töötasid makrofleksiga, samas suitsetasid, mina ei osanud kartagi... Brr.
    Kellelegi seal üleval sa igatahes meeldid ja ingel istub õla peal. Tuleb talle aitäh öelda.
    Tulekahju kuulub ka minu põhiliste koduga seotud hirmude hulka. Kui mu laps väike oli, siis ilmutas ta selliseid veidi püromaanlikke kalduvusi... nii et ma olen hell jah selle koha pealt väga. Kuigi ka meil käisid ilmselt inglid sabas, sest kõik, mis juhtus, ehmatas küll väga, kuid lõppes õnnelikult. Need oleks siiski juba liiga pikad jutud... püüa rahuneda ja mõtle tänumeeles sellele, et sind hoitakse.

    VastaKustuta
  13. Ikka väga õnnelikult läks :)
    Tegutsesid vaistlikult täiesti õigesti, loodan, et nüüd juba närvid ka maha rahunenud...
    Inglid appi!

    VastaKustuta
  14. oi mis kole lugu, tänu, et õnneliku lõpuga

    VastaKustuta
  15. Uskumatu ehmatus! Oled tubli, et suutsid olukorra päästa.

    VastaKustuta
  16. Olen ise analoogilise ehmatuse üle elanud ja pärast Jumalat tänanud, et nii hästi kõik lõppes.

    Nimelt oli mul ühel hommikul paar aastat tagasi elektrijuhtmetes krohvi all lühis, läks nagu säraküünal mööda seina edasi. Taipasin kogu korteri el-voolu kilbist välja võtta.
    Aga kui ma poleks kodus olnud või oleks see öösel juhtunud?
    Vanad veneaegsed juhtmed on nüüd krohvipealsetega vahetatud.
    Ikka peab Jumalat tänama!

    VastaKustuta
  17. Hirmus, et juhtus. Hea, et sa nii tubli oled ja verest välja ei löönud.

    Meil särises täna seinakontakt. Palusin naabrimehe vaatama, sest ma ei jaga sellet muhvigi ja kardan napakal moel igasuguseid elektrivärke. olen lapsena päris tubli särtsu saanud, see tunne püsib ikka kaua sees.

    tervita inglit!

    VastaKustuta