6. veebruar 2011
Plirts-plärts,
...hing aga väidab, et käes on märts. Tegelikult ei ole, alles veebruari algus ja päriskevadeni aega kui palju. Selline tunne aga tekib, kui päev läbi särab päike, kraadiklaas näitab põhjapoolsel varjuküljel neli soojakraadi ja räästad mitte ei tilgu, vaid solisevad. Kuigi ma ei saagi aru, mis seal sulab. lund katustel peaaegu polnud. Ju siis vihmaveerennides ikka jääd oli.
Trummi poolt soovitatud soojuspumbamees käis täna objekti üle vaatamas ja kui hästi läheb, saan järgmisel nädalavahetusel soojuspumba ja pääsen igapäevasest kütmisorjusest, mis ausalt öeldes on hakanud natuke ahistavana tunduma, novembrist veebruarini ei pääse mitte kuhugi, sest töölt tuleb tormata ahju kütma. Kui aga miski maja sooja hoiab, pääseb ehk mõnikord mõnele kontserdile ja teatrissegi, rääkimata sellest, et tööreisilt tulles ei oota ees jääkülm maja, milles tundide kaupa kasukat ära võtta ei saa. Miks ikkagi pump - esialgne investeering on suurem, aga edasised kulud madalamad kui radikate puhul, kasutegur ka suurem, nii suurt radikat, mis suure toa ära kütaks, ma piiratud peakaitsme tõttu panna ei saa. Ja see sahin mind ei sega, olen elus piisavalt palju öid nende pumpade ja konditsioneeridega tubades veetnud, pealegi tuleb pump elutuppa. mitte magamistuppa.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Nojah, Sul pole katusel lund, mis solisedes sulada saaks, meil jälle polnud teoreetliselt neid soojakraade, mis sulama saaks panna, aga ikka sulas. SEE ON KEVAD, olgu või ajutiselt.
VastaKustutaAga see on tore, kui kütmisest lõpuks puhata saad. Blogger ka jälle õigel lainel - noheat.
Meil päikest ainult kümmekond minutit, ei sula ega solise miskit ja lõhnab miinuskraadide ja lume järgi mida taevast alla kribab.
VastaKustutasoojuspumbast - veelkord - ära lase seda seinale kinnitada. või noh, ise tead muidugi :)
VastaKustutaja ilmselt sellisesse kohta ka ei maksa panna, kuhu katuselt kõige suurem lumehang peale kukub....
otse magamistoa seina taha ka ei maksa, sest sulatustsükkel müdiseb ja müriseb veidi..
iseenesest oleks hea panna päikesepoolsesse külge, siis kevadel sulatab rutem, s.t. kasutegur veel natsa suurem.
Meil on sarnased mõtted seoses kütmise ja soojuspumbaga. Kui vähegi viitsid, palun jaga kogemusi selle kaadervärgiga. Olen kuulnud, et kondensvett pidavat aparaat üsna ohtrasti eraldama ja et näiteks terrassi kohale seda seetõttu panna ei soovitata.
VastaKustutaMeie kõrge kaarega päike küll kuskilt paistma ei jõua ja miski kuskil ei solise, ainult sajab ja tuiskab, mingi imelik poolus on siiakanti vist tekkinud:)ja seepärast on soe tuba üle kõige, olgu siis siin või seal Sul.
VastaKustutaheli
VastaKustutamul oli soojuspump sügisest kevadeni, s.t. üle talve (oligi sedasi planeeritud). ja just sellest (ja sõprade kogemusest) lähtudes arvan, et pump tuleks kindlasti pana maapinnale jalgadele. pole vahet, kas metallist spetsraamile või fibost või mistahes asjast tehtud jalgade.
esiteks ei kandu sulatustsükli vibra-müra sedaviisi mööda maja konstruktsioone kõikjale. eriti hull on see puitmaja puhul, kuid ka kivimajas on see kuulda.
teine asi on see, et pump sulatustsüki ajal sulatab, nagu nimestki aru võib saada. praktikas tähendab see külma ilmaga seda, et vesi tilgub-soliseb pumbast alla.... ja kui pump on seinal, sis paratamatult satub osa vett seinale. ja küõlma ilmaga jäätub see koha maapinnale jõudes ära. mis reaalsuses tähendab seina vastas olevaty ilget jäähunnikut.
kui pump aga panna eraldi jalgadele/alusele majaseinast ca 50 cm kaugemale, siis ei jookse see sulatusvesi seinale/seina-vundamendi vahele. ka on vajadusel seda jääd lihtsam sealt lõhkuda (enamasti pole vaja, aga võib juhtuda, et jääkuhi läheb väga suureks).
ja ma tean, millest ma räägin, sest vaatamata sellele, et ma olin enne piisavalt uurimistööd teinud ja tahtsin pumpa kindlasti eraldi jalgadele, lasin ma endale augu pähe rääkida ja ta kinnitati seinale :D. lõpiuks konstrueerisin sinna alla plokkidest ja kõvast plastikust "liumäe", s.t. kaldpinna, mida mööda sulatusvesi majaseinast eemale jooksis.
aga rahul olin ma temaga küll. panin talle eraldi väikese arvesti vahele, mis näitas hetke elektrikulu + eelmise ajaperioodi (ise sättisid näidikud paika) kogukulu (elekter) jne. keskm kasutegur oli ca 0,5 - s.t. 1 kw elektrienergiaga sai ca 2 kw (või suts rohkem) soojusenergiat.
VastaKustutalisaks: soomlased on hakanud viimaste lumerohkete talvede tulemusel ehitama oma soojuspumpadele ümber/peale selliseid puitsõrestikust "kaste". seda selleks, et pump koos oma ventilaatoritega lume alla ei mattuks, vaid lumi sajaks pumbakuudi katusele ja pump saaks ikka normaalselt töötada.
Mul tuleb hetkel kompromissvariant, sest kuna ma tahan seda pumpa nüüd, mitte kevadel, tuleb ta esialgu seinale ja hiljem tehakse ringi. Põhjus selles, et poole meetri paksusele kinnivajunud lumele mingit alust panna ei saa. Neid jalgu saab alles kevadel panna, kui lumi ära sulab.
VastaKustutaMagamistoast jääb see pump õnneks väga kaugele, täiesti maja teise otsa.
a see vett seinast eemale juhtiv liumägi on küll hea mõte
VastaKustutaminul on Muhedikuga sarnased ilmaolud, aga see märtsi tunne on küll vahepeal päris tugev, samas ka ikka natuke vara unistada.
VastaKustutaSuur tänu põhjaliku selgituse eest, Elfriide! Ei olnudki raamile kinnitamise võimalusest kuulnud. Tundub mõistlik.
VastaKustuta