Rooside uus tulemine

Sellepärast ma roose armastangi, et nende õiteilu jätkub juulikuu esimestest päevadest kuni esimeste tõsiste külmadeni. Kogu selle õierõõmuga võrreldes on nendega ikka väga vähe janti, kui vähegi hoolega sorte valida.Väike kollaaz tänahommikusest aiast:

Eile õhtul mõtlesin, et küll oleks tore, kui nüüd kogu selle istutamise peale sahmaka vihma saaks ja näe, täna kohe saigi, koguni mitu sahmakat. Seega langesid tänasest päevakorrast kohe välja punktid "kastmine" ja "terrassi pinoteksimine", sest kasta polnud enam vaja ja märga terrassi värvida ei saa.
Kuna reede hommikul peaks saabuma killustik, kamandasin eksi oma autokola hunnikut koristama, mis kipub ette jääma. Pärast koristamist...ütleme nii, et koristamise jäljed olid selgelt näha, aga pilti ma sellest kohast endiselt teha ei taha. Huvitav, kas kusagil maskeerimisvõrku müüakse, sellist, nagu sõjaväes kasutatakse?

Toas vihmavarjus olles sattusin Nurga puukooli koduleheküljele ja juhtus, mis juhtuma pidi, juba mõnekümne minuti pärast olime Lumehelbekesega Ellamaa poole teel. Sest ükski terve mõistusega (khm, kui palju on aiapidajal üldse tervet mõistust, on küsimus omaette) ei saa jätta rahulikult ripakile pakkumist, kus kõik suured kadakad tavahinnaga 690 kr maksavad alla 300, püsikud 19 krooni ja roosid 50 krooni?

Sõita oli üllatavalt mõnus, Lumehelbekese iste on mõnusam kui Euroopa autodel ja meilt läheb Ellamaale otsetee, mida ei näita küll ükski viit ei vana ega uue Haapsalu maantee poolt- See on suuremas jaos käänuline ja kitsas kruusatee.Aga just sellistel teedel lööb Lumehelbekese võlu välja...kapoti all V8 nurrumas, laiad rehvid aukudest sujuvalt üle libisemas, plaadilt tuli Johnny Cash ja ümberringi laius ilus varasügisene Eestimaa, terve edasi-tagasiteekonna jooksul ei tulnud ühtegi autot ka vastu, täiuslik päev.

Saak: kaks põõsasroosi, Lavender Lasse ja Twist.

Kaks SUURT kadakat, kirju kadakas Gold Flake ja sinine roomav kadakas, juba praegu ülemeetrise läbimõõduga "Blue Swede" - lubasin mõttes istutada selle oma rootslasest ülemuse auks, kes on mu pikkadesse haiguslehelolekutesse äärmiselt mõistvalt suhtunud.

Kaks põõsasmaranat, Floppy Disk ja Orangeschimmer.

Must leeder Black Beauty, mis oli esmaspäeval mu Hansaplandi nimekirjas, kuid seal müügil ei olnud.

Punaselehine teeleht - Lepatriinu, ära ohka südantlõhestavalt, kui seda loed,ma ei hakka järgmiseks naate ja ohakaid koju tassima...aga see oli nii lahedat värvi.

Kuna labidas peab ühel veoautol alati kastis olema, hamsterdasin tagasiteel riigimetsast mõned maarjasõnajalad ja paar põlvepikkust kuusekest kohast, kus neid ilmselgelt liiga tihedalt oli. Õhtul jõudsin veel kuused-roosid-maranad-teelehed maha istutada, kadakad jäävad homseks, sest enne tuleb selle koha pealt veel kaks ruutmeetrit sirelivõsa välja kiskuda ja see saab hirmus olema.
Päevad on liiga lühikesed - ainuke pluss, et järgmisel nädalal veel siiski tööle minema ei pea, tohter jäi haigeks ja lükkas mu ülevaatamise homse asemel järgmiseks neljapäevaks.