Looduse vägevus

Need read panin kirja eile:
Elektrikatkestus tähendab meie jaoks ka seda, et lisaks valgusele ei ole meil ka soojust ja vett, internetist rääkimata. Niivõrd raskekujuline kaablisõltuvus. Vool kadus kella kolme paiku, vilkus juba varemgi. Ja kuivõrd kogu Eestis olevat vooluta üle kolmekümne tuhande majapidamise, pole asja paranemist vist niipea loota. Energiafirma poisid võivad olla nii tublid kui tahes, igale poole korraga nad ikka ei jõua. Ja kui mul jorisemise tuju peale tuleb, siis mõtlen just nendele tublidele meestele, kes tormis ja pimeduses peavad mahalangenud puudest jagu saama ja katkiseid kaableid lappima. Võrreldes nendega on mul ju soojas toas suisa tore olla, mis siis, et pimedavõitu ja et WC-s ei saa mõnda aega vett tõmmata. Aga õnneks on mingisugune avariivalmidus kogu aeg olemas, esimeste tormimärkide puhul sai veepudelid täis pandud, taskulambid on talveajal pidevalt täis laetud ja sooja annavad puupliit ja kaminad. Puudki said päeval kuurist tuppa toodud. Ning mingiks ajaks jätkub ka laptopi akut ja küünlaid. Ainuke, mis on ununenud, on raadiole patareisid osta. Nii et täielik vaikus.Väga tõsise häda puhul saaks muidugi abi ka generaatorist, aga esiteks oli selle kuuri tabalukk, kus genekas on, juba eile jäätunud, teiseks seda kõige vajalikumat asja, veevärki, ikka generaatori taha ühendada ei saa, kolmandaks ei tundu mõte mõne ukse või akna lahtihoidmisest (et väljas müttavast generaatorist vool tuppa saaks) üleüldse ahvatlev. Õues aga tormab endiselt. Tegin korraks köögiakna lahti, et vaadata, mis väljas toimub, hetkega sai sviitrivarrukas märjaks. Koerad ja kass on kategooriliselt keeldunud õue minemast, kolli veel käis korra õega puid toomas, kass tuli jõuga uksest välja visata, ja kaukat pole keegi suutnud uksest välja saada. Sellistel õhtutel on mõnus lihtsalt olla ja mõtelda. Lugemiseks on küünlavalgus natuke väsitav, ega ka arvutiekraan kottpimedas eriti hea pole, klaviatuuri peaaegu ei näe ja kogu aeg parandan kirjavigu :) Õde aga paneb teisel korrusel taskulambi valguses mööblit kokku, teate küll neid peapaela küljes olevaid lambikesi. Pidavat saama küll, ja akutrelli aku oli ka õnneks täis.
***
Kaukaaslaseneiu oli sunnitud siiski kella kaheksa paiku õhtul väljuma, ju ei kannatanud enam välja. Kuigi esimene pilk hangedele pani ta uuesti esikusse taganema, võttis ta siiski kogu julguse kokku ja hüppas hange. Pärast enam ei tahtnud sealt välja tulla, püherdas mõnuga.
Läpaka lisaaku, mis kaalub pea samapalju kui läpakas ise, pidas veel mitu tundi vastu isegi filmi vaadates. Nii et vana nali küünlavalgel televiisorivaatamisest võib isegi tõeks osutuda.
Elektrit aga ei olnud ka hommikul, õhtul tegime veel saunaahju tule, et maja soojana hoida. Kohvi keeta sai, balloonigaas sai majja pandud juba nendel aegadel, kui elektrikatkestused kolm ööpäeva kestsid ja taskulambi valgel leidis ka riided üles.
Härmaruse taganedes hakkasime lund kühveldama. Maja ja kuuri vahel oli poolemeetrine hang, garaaziuste ees ehk kolmkümmend sentimeetrit. Tund aega läks. Õnneks oli metsa vahel vähem lund, esimese käiguga surus Honda end teele välja. Maanteel oli olukord parem, aga ainult natukene. Maksimaalne kiirus viiskümmend kilomeetrit tunnis, ilmselt sahad ei jõudnud. Tööle jõudsin kolmetunnise hilinemisega.
Pilti sai tehtud, liiklusest Tallinna ringteelt.
Päeva jooksul peab minema joogivett, patareisid ja küünlaid tankima. Eesti Energia ei olnud hommikuses raadiointervjuus eriti optimistlik.